TERVIS ALGAB SOOLESTIKUST
Küsitles Ülli Plink
“Kui inimese soolestik funktsioneerib hästi, elab ta kaua ja tervena,” ütleb Prantsuse bioloog Yves Delatte. Üle 40 aasta piimhappebakterid ja nende mõju uurinud teadlane teab, millest räägib – tema kinnitusel on ~70% inimese immuunsüsteemist koondunud seedetrakti.
Biolatte, mille looja Te olete, koduleheküljel seisab, et Teil on uus vaatenurk tervisele ja haigustele. Milline?
See vaatenurk ei ole uus, sest oli tavaline Antiik-Kreekas ja Roomas. Kirjanduse järgi oli seal ammustel aegadel väga vähe epideemiaid, see tulenes hügieenist, puhtast veest, tervislikust eluviisist ja õigest toitumisest. 19. sajandi keskel muutus meditsiin aga liiga Descartes’i-keskseks ega näinud enam puude taga metsa. Keemik Louis Pasteur uskus siis, et kõik tervisehädad on tingitud õhus levivatest patogeenidest, mis tuleks ilmtingimata hävitada. Tema dogmad, mida pole kunagi teaduslikult tõestatud, juhtisid meditsiini valele rajale – tänu sellele on meil 1850. aastast nn ründavad teraapiad, mille puhul kasutatakse sõjalist terminoloogiat: „tapa, ründa, hävita…“.
Tegelikult pole olemas häid ja halbu mikroobe, on ainult mikroobid valel ajal, vales kohas ja vales koguses. Samas, kui me nõustume sellega, et mõned mikroobid võivad organismi kahjustada ja isegi tappa, peame aktsepteerima ka seda, et mingi osa neist võivad tuua elu ja tervist. Seda vaatenurka pole aga kunagi uuritud. Veelgi vastuolulisem väide on see, et haigus tekitab mikroobidele soodsa pinnase, mitte vastupidi, nagu Pasteur tahtis meid uskuma panna.
Niisiis „uus vaatenurk“? Mitte päris, pigem naasmine haiguste parema mõistmise juurde.
Mida toob Teie arvates tulevik inimkonnale ja meie tervisele?
Kui me läheme kaasa reostusega oma mõtetes, toidus ja väliskeskkonnas, näeme uut tüüpi haiguste saabumist. Mõnikord on need haigused n-ö vanad, aga lihtsalt uues vormis, sest mikroorganismidel on oma immuunsüsteem ja fantastiline võime jääda ellu ka kõige keerulisemates oludes. Nii on meil näiteks tuberkuloos, mis üha uuesti ilmub, ja lastehaigused, mis mõjutavad nüüd täiskasvanud inimeste tervist, ning uut tüüpi ravimatud haigused, mis on geneetiliste manipulatsioonide tulemus. Ses mõttes võib tulevik tunduda üsna tume. Ka piimhappebakterite ja üldisemalt probiootikumidega seoses ei paista midagi väga rõõmustavat, sest ülemääraselt tarbides võib nende toime tõhusus langeda, nagu on juhtunud ka antibiootikumidega.
Haigustevaba maailma idee on siiski utoopia ja inimesed, kes töötavad selleks, et seda utoopiat mõista, on teistele ja kogu teadusele ohtlikud.
Alul mainitud veebikeskkonnas seisab ka, et meie toit on tänasel päeval väga ebatervislik. Miks?
Sellel on viis peamist põhjust:
- Me usaldame oma toiduvalikul liiga palju suuri kauplusekette, kus müüdavad toiduained ja tooted on liialt töödeldud – see põhjustab pikaajalisi terviseprobleeme.
- Me usaldame neid tooteid valides liialt reklaame, ilma et me neile mõtleks või teemat uuriks, ega usalda oma head maitset.
- Me ei valmista enam toitu kodus, kiirtoit aga on ebatervislik.
- Me tarbime liiga palju teraviljatooteid, liha, piimatooteid ja suhkrut, ning liiga vähe puu- ja juurvilju.
- „Eksootilise“ toidu söömine ei ole õige ega sobi meile – see oleks sama nagu eskimo toituks banaanidest ja aafriklane hülgelihast.
Vaadake vanu perepilte, nii 50–60 aasta vanuseid – neil ei näe ülekaalulisi ega rasvunud inimesi.
Olete avastanud, et ~70% meie immuunsusest asub soolestikus, täpsemalt jämesooles. Mida selle parema tervise heaks teha?
Soolestikus on rohkem rakke ja mikroorganisme kui ülejäänud organismis kokku. Kui kehas on rakke 10 astmes 11, siis soolestikus 10 astmes 14 – see on sadade tuhandete aastate pikkuse evolutsiooni tulemus. Soolestiku tervise puhul mängivad negatiivset rolli ennekõike ravimitega, säilitusainetega, saastunud veega, töödeldud ja mitteloodusliku toiduga organismi sattuvad kemikaalid. Need mõjutavad DNA-d, rakke, keha loomulikku pH-d ning rikuvad loomulikku mikrofloora tasakaalu ja organismi ensüümide produktsiooni, mis omakorda murrab
Kahjuks ei ole toiduainetetööstuse huvi näha ülemäära terveid inimesi – tähtsam on rahategemine ning petlike reklaamide kaudu tarbija naiivsuse ja harimatuse ära kasutamine.
Seega, olles aus ja avameelne, pean ütlema, et inimese immuunsüsteemi hoiab töökorras hea ja hoolikalt planeeritud toitumine. Tänu sellele ei vaja sa lisaks ravimeid ega toidulisandeid. Vajad vaid oma aju, et mõelda, mida sööd, ning oskust valmistada head ja maitsvat toitu.
Ometi tehakse vigu, mis soolestiku tervist rikuvad. Milliseid?
Laias laastus on neid vigu kolm.
Esiteks halvad toitumis- ja teiseks puudulikud liikumisharjumused. Inimesed ju ei liigu enam eriti palju, ehkki igaüks peaks päevas veetma väljas värske õhu käes vähemalt tunni, seda nii suvel kui ka talvel. Kui kusagilt valutab, lõpetab inimene liikumise sootuks, kuigi peaks tegema vastupidi. Kahjuks ei taha enamus inimesi kuulda oma keha hoiatusi. Nad on ajupestud ja jooksevad seepärast esmalt arsti või apteekri juurde või tervisepoodi, et saada terviseprobleemidele kiiret abi ja peita sümptomid, selmet tegelda probleemi põhjustega.
Kolmas suur probleem on stress – see võib tappa 50% mikrofloorast vähem kui sekundiga. Kui soolestiku mikrofloora on stressis, muutub see toksiliseks ning võib põhjustada näiteks kõhulahtisust või -kinnisust, mida näeme sageli laste pealt. Soolestikust võivad toksiinid kehasse kanduda väga kiirelt ja põhjustada isegi südamerikkeid, mis siis, et „pumbaga on kõik korras“ (sellesisuline uurimus avaldati Lancetis juba 1990. aastal).
Mida me peaksime oma tervist arvestades teadma piimhappebakteritest?
Raske küsimus – 40 aastat seda tööd tehes olen ma olnud kui jutlustaja Gobi kõrbes… Lühidalt öeldes on piimhappebakterid mikroorganismid, mis kuuluvad mikrofloorasse ja mis on osa meie immuunsusest, luues muu hulgas antikehi, loomulikke antibiootikume, hüdrogeen peroksiide ja ka piimhapet. Enamus piimhappebakteritest, mida inimesed teavad, pärinevad kasulikest piimatoodetest, ehkki inimkehas olevad loomulikud bakterid on veel paremad, lausa teraapilised. Kahjuks on enamus piimatoodetes kasutatavaid bakterivorme liiga nõrgad – et olla tõhus, peab nende kogus ületama miljardi 1 grammi tüve kohta.
Saadaval on ka liiga palju nn kokteile – etiketi järgi on need väga head, aga tulemus on sageli väga halb, sest bakterid neis hakkavad üksteisega võitlema.
Teada tasub ka, et mitte kõik piimhappebakterid ei toimi kõigile ühtmoodi ja nende puhul ei ole tegemist kõigile sobiva imerohuga.
Mis on ensüümid ja kuidas me neid peaksime saama?
Mina võrdleks ensüüme võtme ja uksega. Kui sul ei ole võtit, aga tahad sisse pääseda, siis pead ukse maha lõhkuma, aga sellega kaasneb palju valu ja ohtralt füüsilist energiat. Kui sul on võti (ensüüm), saad sa võtit õiges suunas keerates ukse avada. Ensüüm, mis ütleb, et peaksid keerama päri- või vastupäeva, on koensüüm. Iga uks vajab konkreetset võtit, kusjuures olemas on üks võti ukse kohta. Kehas on igal ensüümil „oma uks“: proteaas proteiinidele, lipaas rasvadele ja lipiididele, laktaas laktoosile, fütaas teraviljadele, amülaas tärklisele jne. Kui oled kasutanud üht ensüümi, on see läinud, aga sa vajad neid juurde.
Ensüüme toodetakse süljes, maksas, pankreases ja soolestiku mikroflooras. Kui inimene jääb vanaks ja haigeks, muutub ensüümide tootmine nõrgaks või olematuks, mis tähendab kogu organismile suuri probleeme.
Ensüüme leidub ennekõike värskes toidus, ent tuleb arvestada, et iga 24 tunniga langeb ensüümide kvaliteet selles 50%. Seega värskes salatis, mis jõuab Hispaaniast Eestisse nelja päevaga, on ensüümide hulk juba langenud 4×50% st alles on vaid 12,5% originaalhulgast. Seega pead seda salatit sööma terve kilo algse 125 grammi asemel, et saada kätte normaalne hulk ensüüme. Kiivi vajab valmimiseks nädala, mango kümme päeva – seda teades võib igaüks ise arvestada, mis ta toidulauale alles jääb…
Biolatte tootevalikus on nii kasulikke piimhappebaktereid kui ka ensüüme. Mis on teie lubadus?
Enamasti on apteegitoodete lubadus leevendada sümptomeid, sest nende toime on keemiline – seda inimesed otsivadki. Meie aga ei keskendu sümptomitele, vaid püüame jõuda probleemide põhjusteni, mis võtab aga aega ja nõuab ka inimese enda panust. Ehk et kui suured farmaatsiafirmad müüvad inimestele päästeveste, siis meie üritame õpetada neid ujuma. Paraku mõned inimesed keelduvad ujuma õppimast – nendega ei saa me midagi teha ega neile midagi lubada.
Igaüks peaks elama ja toituma tervislikult. Kui see pole keskkonnatingimustest tingitult võimalik, siis võime me öelda, et kui võtate Biolatte tooteid, ei tee te oma organismile mingit kahju, sest me austame Hippocratese vannet.
Mida soovitate sel sügisel oma tervise tugevdamiseks kindlasti teha?
Unustage arstid, üritage kuulata ja mõista oma keha, olge positiivsed, sööge head toitu, viibige palju värskes õhus ja vältige stressi. Biolatte toodetest soovitan Saccharomyces boulardiid, et kaitsta ja parandada kahjustunud limaskesta, ja Havitalli, milles sisalduvad kiudained ja bakterid puhastavad ja parandavad kõhu ning soolestiku tegevust.
Peamine on aga meeles pidada, et inimese keha on tema ökosüsteem ja maailma ökoloogilisus algab igast inimesest enesest.
