“Vähem kui sada aastat tagasi tegi üks tark teadlane Edward Howell toitumisalaselt arvatavasti ühe kõige vägevaima avastuse pärast vitamiine, mineraale ja muid mikroelemente – selleks on toiduensüümid! Tema sõnul on paljud, kui mitte kõik, haigused seotud ensüümidevaese toidu söömisega, mis omakorda viitab kehvale olukorrale seedeelundkonnas. Ta leidis tugeva seose ensüümidepuudulikkuse ning vananemise vahel ning on välja toonud oma mitmetes kirjatöödes, et just seedeensüümide suukaudse lisamanustamisega me kõikvõimalikke seedimisega seotud probleeme ka vähendada suudame.
Kirjutasin hiljuti artikli probiootikumidest ehk heade bakterite manustamisest, milles ütlesin, et arvatakse, et kõik haigused saavad alguse seedeelundkonnast. Seal toimub suurem osa meie kehale elutegevuseks vajalikke protsesse, seega hea tervise säilitamiseks või taastamiseks ei saa seda kuidagi kahe silma vahele jätta! (PS! Kui oled segaduses, mis vahe on seedeensüümidel ja probiootikumidel ning kas või miks me mõlemat tarbima peaksime, olen järgmiseks võtnud ette kirjutada artikkel just sellel teemal! Seega ole kuuldel!).
Nüüd aga pea ees ensüümidesse!
Ensüümid jagunevad kolmeks: metaboolsed ensüümid, mis tegelevad keha energiatootmisega ning näiteks organismi puhastamisega (detoxiga); seedeensüümid, mida keha toodab selleks, et toitu lõhustada ning toiduensüümid, mis esinevad kõikides toitudes, mida pole kuumtöödeldud (üle 42 kraadi) ega tugevalt kemikaalidega töödeldud. Inimesed ja koduloomad on vist ainsad elusolendid, kes söövad ensüümidevaba toitu. Ensüümidevaba toit ongi see, mida on kuumtöödeldud, see tähendab lisaks keedetud makaronile ning praetud lihale ka kõike värsket, mida oled keetnud/praadinud/kuumutanud jne. Nii nagu kuumtöötlemisel kaovad toidust paljud vitamiinid (või nende alged), kaovad sealt ka ensüümid, mis aitavad toidu kehas niiöelda lahti muukida.
Siin tulebki mängu keha enda võime seedimiseks ensüüme toota. Jah, keha oskab ise ka seda teha jumal teab, mis põhjusel! Sest kiviajal söödi ju ilmselt suuremalt jaolt vaid värsket (ja kemikaalidevaba) toitu, aga näed – keha on nii tark, et on igaks elujuhtumiks valmis! Ensüümid on nagu kood, mis toidu ära lõhustada oskavad. Kui aga päevast päeva ja aastast aastasse organid ise seedeensüüme tootma peavad, muutuvad nad ülekoormatuks ja võivad minna paiste – näiteks peensool, pankreas ning magu. Kõigil inimestel ei pruugi see juhtuda, kuid olgem ausad, suurem osa inimesi, kes mingi nähtuse all kannatab, ei pruugi seda ise teadagi! Paljud inimesed peavad kõhus olevaid veidraid ebamugavustundeid normaalseks, kuid hakates ensüüme tarbima võib inimene juba esimese söögikorra ajal tunda leevendust, mida ta poleks isegi oodata osanud!
Koos organite ülekoormatusega hakkab juhtuma ka see, et ei suudeta enam nii palju vajalikke ensüüme toota. Inimesel olevat kaasa antud kindel arv ensüümialgeid ning kui need otsa hakkavada saama, on alguses pisikesed ja vaikselt ka suuremad haigused kiired tulema. See tulebki suuresti seedimata toidu jääkidest, mis meie kehasse hulpima jäävad (pluss ülevohavatest halbadest bakteritest ja võimalikest parasiitidest, kuid see on postitus järgmiseks korraks). Osal inimestel tekivad kohe puhitused, gaasid, kõhukinnisus või unisus pärast sööki – siit see tulebki! Kui tahad pärast sööki leiba luusse lasta või natuke paha lõhnaga puuksu lasta, siis seedeensüümide puudulikkusest see ongi ja see ei ole tegelikult normaalne, vaid tervisele lausa kahjulik! Toit peaks andma energiat juurde ning puuks, äärmisel juhul (kui liiga kiiresti kugistasid), lõhnatu!
Seedeensüüme tuleb tarvitada igal suurel toidukorral, et kõik toit korralikult seeditud saaks. Inimesed, kellel on toidutalumatused (näiteks laktoos, kaseiin, gluteen) või raskustunne kõhus (pärast pähklite, liha või rasvase toidu söömist), saavad kohest leevendust! Mina olen ise “õnnistatud” kõikvõimalikke talumatuste ja ebamugavustunnetega ja võin julgelt öelda, et tundsin kohe esimeselt söömisel väga suurt vahet! Ja ongi ju loogiline – ensüümid ei ole selles mõttes ajutine kuur, mida teha, vaid ta peab tööle hakkama selle einega, millega sa selle sisse võtsid!
Iga kord, kui me lisaensüüme tarvitame, anname me oma organitele ja kehale puhkuse, et ta saaks seedeensüümide tootmise asemel keskenduda palju tähtsamale – meie tervendamisele ning metaboolsete ensüümide tootmisele! Seega on täitsa loogiline, miks eelpool mainitud doktorihärra sellisele järeldusele jõudis, et ensüümide pidev tarbimine vananemist pidurdab!
Seega on seedeensüümide tarvitamine soovitatav kõigile inimestele, kes tarvitavad igapäevaselt kuumtöödeldud toitu (siia alla kuuluvad lisaks soojale söögile ka küpsised-krõpsud ja muu selline, mida on kuumtöödeldud, et nende vorm tekitada). Lisaks arvatakse, et kuna tänapäeval on värsketes saadustes (eriti keskmisel poeletil) palju vähem ensüüme tänu mulla mineraalidevaesusele ning taime kemikaalidega pritsimisele, et ensüüme peaks ka siis sööma, kui tarvitame värsket (näiteks salat).
Ei ole oluline pisikese vahepala pärast ensüümi tarvitada, kuid tuleb meeles pidada et kõik värsketes saadustes (pirn, kapsas, kurk; ka toores liha või otse lehmalt tulnud piim) esinevad ensüümid aitavad lõhustada vaid seda toitu ennast. Värske kurgi söömine sepikuga ei aita sepikut paremini seedida! Igal toiduainegrupil on oma ensüüm, mis justkui võti selle luku kenasti lahti muukida oskab. Peamised on amülaas, mis lagundab süsivesikuid; proteaas, mis lõhustab valke ning on põletikuvastase toimega (!); laktaas, mis on taimne ensüüm ning lipaas, mis lõhustab toidurasvu.
Seedeensüümidel ongi ainult üks ülesanne: toitu lõhustada. Seevastu metaboolsed ensüümid on seotud pea iga protsessiga meie kehas alates lihase liigutamisest kuni mõtte mõtlemiseni. Seega, mõtle – kui me sööme päevas 4-5 einet, mis kõik on kuumtöödeldud ja ei sisalda eriti värskeid saadusi, siis ei ole ime, et meil ei ole ei trennis jõudu ega tahet üldse sinna minna või miks meil on tööl/koolis keskendumisraskused ning mäluga probleeme. Kui keha peab päev otsa seedimisega tegelema, ei saa ta väga paljudele teistele tegevustele nii hästi keskenduda!
Ensüümide tarvitamine mitte ainult ei aita toitu paremini seedida ja sellest tulenevaid ebamugavustundeid vähendada, see võib kaasa aidata paljude terviseprobleemide leevendamisele ja kaotamisele, mis on seotud üleliigse (ja ebatervisliku) toidu söömisega. Siia alla kuuluvad näiteks ülekaal ja sellega seotud probleemid, vähene keskendumisvõime ja mäluprobleemid ning haiged organid. Muidugi on paar korda aastas soovitatav läbi viia ka puhastuskuur, et keha kõike head veel paremini omastaks ning halva veel kiiremini väljutaks, kuid selle kohta kirjutan varsti ka juba põhjalikuma postituse!
Kuna piimatooted on mul korduvalt elu seganud ja seda otseses mõttes, olin imestunud, kui nüüd pärast umbes kolmenädalast igapäevast seedeensüümide tarvitamist ma hiljuti suure hulga jäätise söömise tagajärjel end imetlusväärselt hästi tundsin! Kõige kummalisem on selle juures see, et ma polnud kaks päeva üldse ensüüme tarbinud, kuna unustasin need maha! See näitab, et nende kolme nädalaga olin ma oma organitele juba parajalt leevendust andnud, et juhul, kui ensüümi vahel ära unustan, ei olegi sellest nii suurt probleemi! Küll aga näiteks pähkleid süües ning tummist piimatoodet (nt kodujuust) tarbides, on mul kõhus endiselt raske tunne, nii et kapsli manustamiseta ma kindlasti hakkama ei saa!
Küll aga ei saa lootma jääda, et tehes mingi kuuri ära, näiteks kuu aega, ei pea enam seedeensüüme tarbima. Kui me sööme endiselt nii nagu me sööme (ja olgem ausad, ka toortoitlastel oleks seedeensüümidest väga palju kasu), tuleb ensüümipoisikesi oma seedeelundkonna toetamiseks tarbida pidevalt. Küll aga on hea teada, et niimoodi käitudes pole hullu, kui vahel kapslikese maha või võtmata unustad. Mingid heateod on juba tehtud!. …”
Allikas: liigume.ee
