Hormonaalne torm ei kuulu ainult teismeikka – keskeas seisame meie, naised, silmitsi vähemalt sama keerulise muutuste perioodiga. See on perimenopaus – teema, millest on seni vähe räägitud, napilt uuritud ja mida isegi need, kes seda kogevad, sageli vaka all hoiavad. Täna on aga käimas tõeline menopausirevolutsioon – ja mina olen otsustanud sellega liituda.
Olen 48 ja tunnen juba mõnda aega, kuidas mu seni tüüne hormoonidemeri on võtnud kõrgete lainete kuju. Tasakaalu hoidmine pole lihtne, kuid olen võtnud seda kui väljakutset, mis on aidanud mul avastada endas uusi tugevusi ja väärtusi. Kui varem võisin elu nautida ka väikese hooletusega, siis perimenopaus on pannud mind end veel rohkem esikohale seadma, hellitama, hoidma, sissepoole vaatama ja enda eest veel suurema tähelepanuga hoolt kandma. Ja ma usun, et kui torm vaibub, on mulle avanenud täiesti uus kvaliteet ja enesekogemise tasand.
Perimenopaus võib kesta 3–10 aastat ning selle jooksul kõiguvad hormoonitasemed pidevalt. Ühel hetkel on hormoonid laes, järgmisel madalal – kord nii, kord naa. Kuna need tillukesed “mänedžerid” juhivad meie kehas paljusid olulisi protsesse, võib juba ainuüksi sellele mõeldes aimata, millise segaduse see kaasa toob. Sümptomid on seinast seina – meeleolumuutused, liigesevalu, keskkoha paisumine, juuksekaotus, unetus, nahamuutused… ja nimekiri jätkub. Kui kõik need korraga kaela sajavad, võime end tunda otsekui Polkovniku lesed, kellel on terve müriaad hädasid, kuid arstid laiutavad käsi, sest justkui midagi otseselt ei leita.
Perimenopausile järgneb menopaus, mille saabumisest annab märku hetk, kui menstruatsioon on puudunud aasta jagu. Seejärel oleme elu lõpuni postmenopausi faasis, mil keha on östrogeeni ja progesterooni tootmisliinid peaaegu sulgenud – see aga suurendab riski mitmetele haigustele, nagu südamehaigused ja osteoporoos. Kõlab masendavalt, ma tean, aga õnneks saame ise üsna palju ära teha, et endiselt heas vormis ja enesetundes püsida.
Mis mind aidanud on?
Esimene sümptom, mida märkasin, oli unekvaliteedi muutus. Kui ennist võisin magada mistahes ajal ja kohas sügavalt nagu karu koopas, siis ühel hetkel sai karust jänes, kes magab silmad lahti. Ainult selle vahega, et mina ei maganud.
Kuigi “on nagu on” on sageli mu lemmikmõte, siis tervise puhul ma sellega ei lepi. Olen loonud endale toimivad unerituaalid ja magamatust esineb harva. Siin on minu suurimad abimehed:
- Regulaarne magamaminekuaeg – enamasti kell 23, väikeste kõikumistega.
- Sinist valgust blokeerivad prillid – kannan neid paar tundi enne uinumist.
- Adaptogeenid stressi maandamiseks – minu lemmik on Ashwagandha.
- Lisatoetus pingelistel perioodidel – kasutan Ecoshi Hea Une
kapsleid.
Teine oluline muutus minu elustiilis on see, et söön endisest palju enam valku. Oma kolmekümnendates olin ma taimetoitlane, liha ei söönud üldse, suure enamuse minu menüüst moodustasid juur- ja puuviljad – alustasin iga hommikut smuutiga, mis lausa kihas fruktoosist, mis mu veresuhkru raketina üles tõstis. Kui aga neljakümnendatesse jõudes hakkasin üha enam tundma end voodis nagu meritäht, kes ei suutnud isegi väikest sõrme liigutada, hakkasin mõtlema: kui ma teen kõik õigesti, miks ma siis end nii valesti tunnen? Uurisin, õppisin ja mõistsin, et parema hormonaalse ja veresuhkru tasakaalu saavutamiseks on mul vaja oma menüüd muuta. Kuigi kiudained on ikka olulised ja söön palju oma juurikaid ja aedvilju (kapsas ja muud ristõielised on hormoonide tervisele eriti kasulikud), jälgin nüüd religioosse tõsidusega, et igal toidukorral oleks piisavalt valku. Minu toidulaualt leiab nüüd ka (mahekvaliteediga) piimatooted, muna, liha, kondipuljongi.
Ideaalis peaksime saama 1,1–1,6 grammi valku iga kehakaalu kilogrammi kohta – see on palju rohkem, kui meile varem õpetatud!
Korralikust valgukogusest jõuan kolmanda olulise nüansini, millel perimenopausile ja sellele järgnevale ajale üüratu mõju – lihaste treenimine! Varasemalt olin üksnes joogataja, mis on iseenesest väga eht, kuid ei asenda tööd lihastega. Kui östrogeeni tase langeb, hakkab keha lihasmassi kaotama kiiremini. Lihased on aga otseselt seotud pikaealisuse ja heaoluga – nad toetavad ajufunktsioone, reguleerivad ainevahetust, vähendavad põletikke ja palju muud. Lihased mõjutavad ka luude tervist: kui treenime lihaseid, aitab see tõsta luutihedust ja vähendada osteoporoosi riski, mis on postmenopausis naistel üsna tavaline. Seepärast olen lisanud oma elustiili 2-3 korda nädalas jõusaalitreeningud. Kuna olen hakanud varasemast enam tundma veidraid luuvalusid, eriti trennijärgselt, kuuluvad minu toidulisanditesse alati ka luude ja lihaste heaolu toetavad lisandid, nagu näiteks Ecoshi Luudex või Liigesekompleks+kollageen.
Lemmiktoidulisandeid, mis mu enesetunde paremaks muudavad ja energiat annavad, on mul veel mitmeid. Eriliselt tähtsaks pean magneesiumi (mis aitab hoida hormoonide tasakaalu ja toetab paljusid muid kehaprotsesse, samuti parandab une kvaliteeti), oomega-3 rasvhappeid (mis aitavad põletikutaset alandada), D+K2 vitamiini (K2 on siin ülioluline, sest D-vitamiin aitab kaltsiumil kehasse imenduda, kuid K2 suunab selle õigesse kohta – luudesse ja hammastesse) ja probiootikume (mis hoiavad seedesüsteemi korras). Võtan alati ka mõne hormoonide tasakaalu toetava taimse lisandi, hetkel on mul kasutusel Dong Quai ja Red Reishi, kuid teisteks soovitatavateks on Vitex Agnus Castus ja Cytoplani Perimenopause Complex.
Ja viimaks, kuid mitte vähemtähtsana – too oma ellu rohkem kõike seda, mida sa päriselt soovid. Võta endale aega, et lihtsalt olla. Lase lahti kõigest ebavajalikust, olgu need toidud, mõtted, tunded, suhted, ohvrimentaliteet või midagi muud, mis ei lase sul olla oma täisväes.
Kirjutise autor: Agnes Kajander, Biotheka blogi toimetaja
