Uuringu tulemused avaldati juuni alguses 2001.aastal mainekas meditsiiniajakirjas British Medical Journal.
Uuringus osales 571 last 18 Helsingi lasteaiast. Pooled lastest said seitse kuud kestnud uuringuperioodi jooksul kõigil lasteaia söögikordadel Lactobacillus GG bakterit sisaldavat Gefilus piima, pooled aga tavalist üheprotsendilise rasvasisaldusega piima. Lapsed said päevas keskmiselt 2,6 dl piima. Laste tervislikku seisukorda jälgiti hoolikalt ja iga päev märgiti uuringuprotokolli hingamisteede sümptoomid, seedetrakti sümptoomid ning puudumised lasteaiast. Ka arsti diagnoosid ja antibiootikumikuurid kanti protokolli. Lactobacillus GG rühmas oli 17% vähem selliseid lapsi, kes põdesid arsti poolt diagnoositud hingamisteede infektsioone ja eriti kõrvapõletikke. Antibiootikume saanud lapsi oli selles rühmas 19% vähem kui platseeborühmas.
Lasteaia keskkond teeb lapsed infektsioonidele vastuvõtlikuks. Eriti ülemiste hingamisteede infektsioonidele. Enam kui 90% protsenti laste puudumistest haiguse tõttu tuleneb nakkushaigustest. Laste haigused lähevad ühiskonnale küllaltki palju maksma. Kõige enam põhjustab kulusid vanemate puudumine töölt lapse haiguse tõttu.
Väikelaste infektsioonide vältimiseks võib proovida suurendada laste immuunsust. BMJ juhtkirjas märgib professor Wanke Bostoni Tufti ülikoolist kokkuvõttes, et tervistava mõjuga piimhappebakterid ehk probioodid võivad olla abiks nii hingamisteede infektsioonide kui ka kõhulahtisuse profülaktikas.
