Parim päästerõngas külmetushaiguse ajal on
vastupidav organism – tugevat keha viirused ei murra.
Haiguse ajal paneb organism rõhku tõvega võitlemisele. Hea on immuunsüsteemi tugevdada enne, kui mõni haigus organismi jõuab. Pärast haigust vajab keha täielikuks taastumiseks samuti lisatoetust ja turgutust.
Külmetushaigus – kuidas kaitsta või pärast haiguse põdemist aidata organismil taastuda?
Septembrist märtsini on palju erinevaid viiruseid liikvel. Aprillis kui kevad hakkab saabuma, taanduvad ka külmetushaigused.
Anname ülevaate vitamiinidest ja mineraalainedest, mis aitavad organismi tugevdada ja külmetusega võidelda.
C-vitamiin:
Viirustevastaste antikehade polsterdamiseks on oluline, et kehas oleks kättesaadav immuunsüsteemi toetav C-vitamiin. Kuna C-vitamiin on vesilahustuv, võib seda julgelt lisaks juurde võtta. Üledoseerimine ei ole väga võimalik, sest üleliigne transporditakse lihtsalt loomulikul teel (uriiniga) organismist välja.
Kapslina võiks c-vitamiini võtta pigem hommiku- või lõunasöögi ajal, sest toit aitab toidulisandil imenduda. C-vitamiinil on organismis varuks kahe kuni kuue nädala jagu. Menstruatsiooni ajal on vajadus suurem kui muidu. Samuti on C-vitamiini vajadus kõrgem igapäevaselt kohvi tarbijatel ja suitsetajatel, kuna kofeiin ja nikotiin viivad organismist C-vitamiini välja. Ka pingeline eluperiood ja stressirohke aeg nõuab organismilt suuremat vastupidavust ja kulutab seetõttu C-vitamiini oluliselt intensiivsemalt ning vajab lisatoetust.
C-vitamiini rohked toidud: apelsinid, kibuvitsamarjad, paprika, astelpaju, mustad sõstrad, brokoli, kiivi ja lillkapsas.
C-vitamiini vähesus annab tunda väsimusega, igemed on kahvatud, haavad ja luumurrud ei pruugi paraneda.
D-vitamiin:
Mitmed uuringud kinnitavad, et D-vitamiin on kasulik ülemiste hingamisteede viiruslike haiguste, ka gripi vastu võitlemisel. D-vitamiini peamine allikas on päikesekiirgus, mille toimel sünteesitakse seda nahas. Toit sisaldab D-vitamiini vaid vähesel määral. Suvel salvestatud varud ammenduvad kahe kuu jooksul – me vajame pimedatel sügis- ja talvekuudel D-vitamiini juurde, et aidata kaasa oma immuunsüsteemi normaalsele talitusele.
D-vitamiini vaegus annab tunda tavaliselt väsimuse ja kurnatuse ning organismi kaitsevõime vähenemisega. Kui puudus kestab pikemat aega, kannatavad ka luud ja hambad. Nimelt D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks: kui kehas ei ole piisavalt ühte, häirub ka teise omastamine. Lastel ei arene luud ja hambad tugevaks, täiskasvanutel hakkavad luud hõrenema ja hambad lagunema.
Multivitamiinid:
Multivitamiinidega on mõistlik läbi teha ühekuine kuur, pärast seda võib kuu kuni kaks vahet pidada. Kuur tähendab, et vitamiini peab võtma järjest iga päev!
✔ Kui on teada, et ees ootab stressirohkem aeg, mil pole mahti tervislikule toitumisele suurt rõhku panna, võib multivitamiine tarvitada ka pikemalt kui vaid üks kuu.
Mõnel juhul võib juba paari nädalaga tunda, et väsimus on vähenenud ja reipust on juurde tulnud. See näitab, et mõnda puudu olnud vitamiini ja mineraalainet on taas normaalsel hulgal, kuid siiski võiks kuuri lõpuni teha, kuna kõigi toitainete depood ei pruugi veel täis olla.
⇨ On olemas ka polüvitamiinipreparaate, milles on vitamiinidele ja mineraalainetele on lisatud organismile energiat andvaid toimeaineid, mille hulka kuuluvad näiteks ženšenn, koensüüm Q10 ja guaraana. Need ained aitavad hoida kehalist ja vaimset jõudlust ning kosutavad organismi.
⚡ NB! täiskasvanute multivitamiinid sobivad vaid pere suurematele lastele, üldjuhul alates 11.-12.eluaastat.
Magneesium:
Magneesium on tõeline stressivastane mineraal. Inimeste puhul, kes kurdavad tohutu stressikoormuse üle, täheldatakse suurema tõenäosusega magneesiumipuudust, kui oma eluga rahul olevate, rõõmsameelsete persoonide puhul. Magneesium rahustab närvisüsteemi ja parandab ka unekvaliteeti, mis omakorda leevendab ärevust ja muretsemist. Seda kõike on haiguste rohkel ajal vaja.
Organismil on loomulik magneesiumitase kõrgem 20.eluaastatel. Pärast 30-aastaseks saamist hakkab tase vähehaaval langema, sest magneesium ei imendu enam nii hästi. Magneesium on iseäranis tähtis just naistele, sest aitab takistada osteoporoosi arengut. See mineraal mängib olulist rolli ka lihastalitluses. Keha jõuvarusid tasub aeg-ajalt täiendada magneesiumilisandiga, et sellest puudust ei tekiks.
Magneesiumit leidub meie organismis tavaliselt rikkalikult ning see aitab kaasa heale tervisele ja kõrgele energiatasemele. Ometigi on paljudel meist sellest puudus ja ehk just seetõttu vähe energiat.
☯ Kui oled pidevalt väsinud ning vajad kofeiini ja šokolaadi, et ärkvel püsida, siis on see küllalt suure tõenäosusega magneesiumipuuduse märgiks. Ent kohv, alkohol ja suhkur pole lahendus, sest need vaid vähendavad magneesiumivarusid. Ka sportides vajame rohkem magneesiumi – hauka pärast trenni peotäis pähkleid või võta lisaks magneesiumit.
Isegi kui sööd magneesiumirikast toitu, on küllalt keeruline jõuda soovitusliku annuseni. Kahes viilus täisteraleivas on magneesiumi umbes 26mg. Seepärast on arukas võtta ka magneesiumilisandit. ⚡ Sel juhul tasub aga tähele panna, et kui tarvitad ravimeid, võta magneesiumit paar tundi enne või pärast muid tablette, sest magneesium võib takistada ravimite omastamist.
Tsink:
Uuringud on näidanud, et tsink on kasulik immuunsüsteemi turgutaja ja vastupanuvõime hoidja. Kuna tsinki on paljudes toiduainetes, siis normaalset tasakaalustatud segatoitu süües saame seda ainet tavaliselt piisavalt. Kuid liigne kohvijoomine ja alkoholitarbimine, paljud ravimid, kestev stress ja muud tegurid võivad tekitada tsingi puudujäägi ja läbi selle nõrgestada ka immuunsüsteemi.
Tsingivaegusest võivad tekkida nahale vinnid, menstruaaltsükli- ja vereringehäired, haavandtõbi jm.
⇨ Organism omastab tsinki kõige paremini loomsest toidust. Tsinki on piisavalt punases lihas, koorikloomades, maksas, munades, juustus, piimas, jogurtis, pärmis ja eriti õllepärmis. Tsingirikkad on idandid, kliid, täisteratooted, pähklid, rosinad, kõrvitsaseemned, tomatid, sibulad ja vetikad.
✔ Kui on viirushaiguste aeg, võiks võtta mõnda toidulisandit, mis sisaldab ühtlasi ka tsinki, et toetada organismi ja tõsta selle immuunsust viiruste vastu. Uuringud on näidanud, et näiteks tsink ja c-vitamiin üheskoos võivad tõepoolest ära hoida viiruhaiguse avaldumise või lühendada põdemisaega ligi kaks korda. ⚡ Tsinki aga ei tasu üle annustada, kui oled teinud kuuri läbi, siis tuleks jätta kuni 3 kuud vähemalt vahet.
Seleen:
✔ Organismi vastupanuvõime suurendamiseks sobib hästi seleen. Samuti soodustab see juba nakatunud viirushaiguse kiiremat ja kergemat läbi põdemist.
Seleeni sisaldavad pähklid, õllepärm, kalad, koorkloomad, kalmaarid, rups, viinamarjad, rosinad, merevetikad, karbid, munad, tailiha, piimatooted, seemned, spargelkapsas, täisteratooted, küüslauk, murulauk ja sibul.
⇨ Seleeni tuleks võtta koos E-vitamiiniga, sest see hoiab ensüüme imendumiseks vajalikus aktiivses olekus. Nii E-vitamiin kui ka seleeni võiks võtta õhtul, sest siis on selle mõju natukene parem: kuna imendumineseks kulub aega, siis hommikuse tarvitamise korral viiks toit selle meie soolestikust välja.
Ženšenn:
☯ Seda juurt on Hiina meditsiinis kasutatud tuhandeid aastaid selleks, et saada juurde energiat ning vähendada liigeste pingeid. Ženšenn suurendab organismi vastupanuvõimet ning väsimuse ja kurnatuse korral lisab toonust.
Ženšenn kuulub adaptogeenide hulka, millel on ainulaadseid omadusi: need aitavad organismil erisuguste olukordadega kohaneda ning säilitada vastupidavust ja jõudu. Adaptogeenid on veel kuldjuur, harilik eleuterokokk, Hiina sidrunväändik, mugulkreiss ehk maka, araalia ja aaloe.
⚡ Tuleb arvestada, et žennšenn võib tõsta vererõhku, kuigi mitte alati ja kõigil. See on väga individuaalne. Sellisel juhul on mõistlik eelistada vitamiine, mille koostises on koensüüm Q10. Kui vererõhk on kõrge, siis ženšenni mitte kasutada; kui aga on vererõhk kontrolli all või pigem madal, siis pole probleemi.
⇨ Ženšenni soovitatakse võtta hommikul, sest õhtul võttes võib tekitada unega probleeme.
Koensüüm Q10: (Ecosh; WHC)
Q10 ehk ubikinoon on vitamiinisarnane aine, mida sünteesitakse inimese organismis ja mis osaleb meie kehas rakkude energia tootmises.
⇨ Kõige rohkem leidub seda südamelihases, kuna seal on energiatarve väga suur.
✔ Koensüüm Q10 on võimas rasvlahustuv antioksüdant, mis hoiab ära vabade radikaalide tekke membraanis ja kaitseb sellega lipiidide ja membraanseid valke oksüdatiivsete kahjustuste eest. Seega aitab Q10 parandada organismi immuunsust ja suurendada vastupanuvõimet viirustele.
⇨ Inimorganismi kudedes jõuab ubikinoonitase tippu 21.eluaastaks, pärast hakkab selle hulk kahanema. Mida vanemaks saame, seda vähema Q10-t organismis on.
⇨ Toidulisandina tuleks koensüümi võtta pigem hommikuti.
⚡ Q10-t ei tohiks kasutada kiiritus- ja keemiaravi ajal.
Koensüüm Q10 puudus kehas tekitab väsimust, jõuetust, kehalise koormuse taluvuse langust, lihasevalusid. Varud vähenevad organismis südamehaiguste, immunsüsteemihäirete ja muude terviseprobleemide korral.
⇨ Kolesterooliravimite tarvitajatel võib olla samuti Q10 puudus.
Probiootikumid:
☯ Soolefloora mõjutab nii kaasasündinud kui ka omandatud immuunmehhanisme. Sooles olevad mikroobid on püsivas vastastikuses seoses teiste mikroorganismidega, soole epiteeliga, limaskestadega ning on seotud ka immuunsüsteemiga.
Probiootikumid – laktobatsillid, bifidobakterid ja paljud teised mikroobid – on kasulikud bakterid. Need võivad mõjutada soolefloorat ning kokkupuutes limaskesta rakkudega saavad nad mõjutada ka immuunreaktsioone. Probiootikumid kinnituvad sooletrakti limaskestadele ja paljunevad seedekulgas. Probiootikumi tervistparandav mõju on seotud tema elujõulisese ja piisava hulgaga.
☯ Probiootikumide teatud tüvedel on võime parandada nii loomulikku kui ka omandatud immunsust: nende toimel kasvab leukotsüütide ning loomulike tapjarakkude aktiivsus kehavõõraste ainete lagundamisel (eriti vanemaealistel inimestel). Katseklaasiuuringutes on tuvastatud probiootikumide mõjul tsütokiinide tootmise suurenemist, mis omakorda soodustab sissetungijate hävitamist ja kaitseb nii viirus- kui ka bakternakkuste eest.
✔ Uuringutega on tõestatud, et probiootikumid:
– taastavad antibiootikumiravi järel normaalse soolefloora;
– osalevad piimasuhkru ehk laktoosi lõhustamisel, mille tõttu paranevad piimasuhkru omastamine ja taluvus;
– soodustavad kaseiini lammutamist ja vähendavad piimaallergia nähtusid;
– parandavad B-grupi vitamiinide ja raua imendumist;
– soodustavad luude ainevahetuseks vajaliku kaltsiumi ja fosfori omastamist;
– aitavad vältida kõhulahtisuse teket ja lühendavad selle kestust;
– soodustavad soolenakkusest paranemist;
– aitavad kõrvaldada organismile kahjulikke ühendeid ja seeläbi võivad vähendada kasvaja tekke riski;
– vähendavad kolesteroolisisaldust;
– parandavad immuunreaktsioone.
Taruvaik: (Cytoplan; Nature’s Answer; Musta küüslaugu pulber taruvaiguga)
☯ Taruvaik ehk proopolis on meeldiva lõhnaga vaigutaoline kleepuv aine, mida organismi tugevdamiseks ja külmetushaiguste leevenduseks on kasutatud ammusest ajast. Samuti on sellega ravitud nahavigastusi.
✔ Taruvaigus leidub eeterlikke õlisid, mis desinfitseerivad limaskesti. Tänu sellele on taruvaik tõhus abimees hingamisteede haiguste ja vaevuste ärahoidmisel. Seda võiks tarvitada eriti need, kellel kipub sageli olema nohu, nohu-, kurgumandli- ja põskkoopapõletik või angiin.
Lisaks on taruvaik veel tugev antioksüdant, mis leevendab valu, toimib tugevalt põletikuvastaselt ning omab tugevat toimet ka seenhaiguste ja muude bakteriaalsete haiguste vastu. Ehk takistab kõikvõimalike haigustekitajate arengut kehas.
⚡ NB! Taruvaik ise tekitab allergiat küll üliharva, kuid selles sisalduv õietolm on tugev allergeen.
Oomega rasvhapped:
✔ Organismi üldseisundile on väga tervislik tarvitada oomegarasvhappeid. See on kasulik ka südamele; ühtlasi vähendab vere kolesteroolisisaldust ning mõjub soodsalt silmadele, närvikoele, nahale ja luudele-liigestele.
⇨ Kalamaksaõli sisaldab ka A-, E- ja D-vitamiini, neist A- ja E-vitamiin on antioksüdantse toimega. Antioksüdandid parandavad organismi vastupanuvõimet viirushaigustele.
⇨ Alternatiivne looduslik rasvhapete allikas on kuningakepiõli. Sisaldades ka GLA rasvhappe vormi, mida keha ise ei ole võimalik tootma. (Keha muudab GLA hormoonilaadseks ühendiks prostaglandiiniks, mis kontrollib põhimõtteliselt iga kehaorganit, sh süda ja vereringet, nahka, immuunsüsteemi ning põletikke kehas.)
⇨ Oomega rasvhappeid võib tarvitada aasta ringi.
☯ Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Immuunsuse tagab immuunsüsteem, mille moodustavad luuüdi, harkelund, põrn, lümfisõlmed ning lümfoidsete rakkude kogumikud kurgus, soolestikus ja mujal. Keskse tähtsusega on lümfirakud ehk lümfotsüüdid ja suured õgirakud ehk makrofaagid. kui kehasse satub võõras aine, reageerib organism immuunvastusega – see on vastulöök sissetungijale.
Märka, mida Keha vajab!
Kirjutise autor: Sandra Liivrand, Biotheka
Allikas:
S. Lelumees ja Ü. Ende raamat ”Külmetushaiguste koduravi”.
