Kerli jagab oma lugu, teemal “Ensüümide tähtsusest – toidus ja toidulisandina”

“Aitäh kõigile niivõrd positiivse tagasiside eest, mis tuli pärast eelmist postitust. Rääkisin Teile, et on ülioluline hoida korras oma seedimine ja soolestik, sest paljud terviseprobleemid saavad alguse just sealsest tasakaalutusest. Rääkisin, milline on ensüümide tähtsus ning miks me kannatame tänapäeval ensüümide puudulikkuse all ning mis võiks olla lahendus – elustiili muudatused, muutused toidulaual, kvaliteetsed toidulisandid. Täna räägin pikemalt ensüümide tähtsusest – toidus ja toidulisandina, kuidas need mulle mõjunud on, mis muutusi olen tähele pannud ja mida teen mina, et saada ka toidust rohkem ensüüme kätte.

Suve keskel hakkasin võtma enzymedica seedeensüüme – Digest Basic. Tegemist on kvaliteetsete toidulisanditega. Tänu TheraBlend protsessile on need seedeensüümid aktiivsed kogu seedekulgla ulatuses, kus pH varieerub väga happelise ja aluselise vahel. TheraBlend protsess ühendab ensüüme sellisel viisil, et ensümaatiline aktiivsus oleks tagatud kogu pH skaalal. Kui huvitab, siis loe lähemalt SIIT.

Ensüümid on kapsli kujul ja neid tuleb võtta üks kapsel söögikorra ajal. Kapsli sisu võib lahustada ka joogivees või segada toidu hulka juhul, kui see ei ole üle 40C. Kui näiteks kapsli sisu segada jahtunud pudruga ja lasta sel mõnda aega seista, aegajalt segades, siis mõne aja pärast on järel vesine moodustis – nähtud katse. Ensüümid tegid oma töö.

Võtsin ensüüme kaks nädalat väga korralikult ja pea iga toidukorra juurde (välja arvatud väiksemad vahepalad).

• Juba esimene nädal panin tähele pisemaid muutusi – kõht püsis kauem täis, pärast söögikorda ei olnud kõhus halba raskustunnet (seda esineb mul muidu üsna tihti), energiat oli rohkem.
  

  

• Teine nädal ei suutnud ma aga ära imestada milline energiapomm ma olin. Nagu alati, siis pärast pikka tööpäeva läksin trenni (ei armasta hommikuti treenida) ja iga trenn suutsin anda endast maksimumi. Mind-muscle connection (meele-lihase vaheline koostöö) toimis ülihästi. Iga harjutuse juures suutsin maksimaalselt keskenduda, fookus oli alati paigas, jõudu jagus ja jäi ülegi.

• Pärast rasket trenni oli tunne, et teeks veel ühe jooksutiiru ka. Ainuke probleem oligi selle juures see, et see erksus kestis üsna kaua ja suutsin magama jääda tavaliselt alles pärast südaööd. Aga tegelikult polnud sellest midagi, sest sain ikkagi oma 7-8 tundi und kätte, kuna tööpäevad algavad tavaliselt 10-11.

Mis siis juhtus?

Jäin haigeks ja põdesin esimest korda elus angiini. Kuna palavik püsis 39 ja ravimitega alla ei läinud, siis kirjutas mulle arst välja antibiootikumid. Mul oli tõesti väga halb olla ja olin kaks päeva täiesti pikali maas, ei saanud süüa ega juua (kurguvalu oli meeletu). Angiini väljaravimata jätmisel võivad aga tekkida erinevad tüsistused. Seega tegin kuuri läbi, kuigi ma polnud selle üle üldse õnnelik, sest olin just oma seedimise ja soolestiku eest hoolitsenud ning tundsin end väga hästi. Antibiootikumid hävitavad ju lisaks halbadele bakteritele ka hulganisti kasulikke ning rikuvad soolestiku tasakaalu. Nüüd oli minu organism jälle kurnatud ja nõrk. Kusagilt on kõrvu jäänud, et ühest antibiootikumikuurist taastumine võib võtta kuni pool aastat, enne kui soolestiku mikrofloora taastub.

Lisaks sellele jätsin ma mõneks ajaks ära kilpnäärme ravimid, mille arst oli välja kirjutanud. Retsept oli aegunud ja mõtlesin, et käin enne arsti juures kontrollis ära ja siis vaatan, kas on vaja edasi võtta. Sain aru, et tegin vale otsuse, kui kõik sümptomid hakkasid end taas ilmutama – hommikuti nägu ja silmalaud turses, seedeprobleemid, kuiv nahk, keha hoidis vedelikku kinni, pidev halb tuju, nõrkus, keskendmishäired. Üks nädal olin täitsa nagu udu sees, ehk teate seda väljendit brain fog. Päris hirmuäratav oli juba, sest see kogu kompott mõjutas juba ka töölkäimist. Tahtsin ainult istuda või pikali olla, sest ainuüksi kõndimine oli raske.

Nüüdseks on mu enesetunne palju parem. Hakkasin ka uuesti korralikult seedeensüüme tarbima. Viimasel ajal söön päevas kolm söögikorda, eriti kui on tööpäevad, sest vahepaladeks tihtipeale ei jää aega ja mulle meeldib süüa pigem kolm korralikku portsu kui viis-kuus pisikest. Seega kulub mul päevas kolm kapslit. Minu toitumine on aastatega muutunud järjest tervislikumaks. Olen teinud muudatusi järk-järgult ja leian, et nii ongi õige. Mõned muudatused olen teinud ka lähiajal tingituna uutest teadmistest seedeensüümide kohta.”

➳ Vähem poolfabrikaate

“Ma ei saa öelda, et ma neid üldse ei tarbi, kuid koju ostan neid pigem harva. Mulle meeldib osta puhast toorainet ja teha kõike ise nullist. Teinekord aga tuleb pasteedi või süldi isu ja neid tõesti ei hakka ise tegema. Minu külmkapist aga nii naljalt ei leia vorsti, sinki, viinereid. Saia-leiba ostan ka poest harva, riisigaletid ka maitsevad liiga hästi, et neist loobuda. Grillihooajal näiteks marineerin ise liha, väldin valmismarinaadis grilltooteid. Külas olles just ei pirtsuta, aga päris kõike ei söö ka.”

➳ Vähem liha

“Viimasel ajal söön järjest vähem liha ning erinevaid lihatooteid. Lihaisu on oluliselt vähenenud, tihtipeale isegi kanaliha ei isuta. Minu põhilisteks valguallikateks on pigem munavalge ja erinevad piimatooted. Munast ei suudaks ma loobuda. Rääkisin enne antibiootikumidest. Antibiootikume ei tarbi me tegelikult ainult ravimitena, vaid saame neid ka tahtmatult oma igapäevase toiduga. Loomadele ja lindudele söödetakse neid ravimeid selleks, et ennetada liiga kitsastest pidamistingimustest ja vähesest hügieenist tulenevaid terviseprobleeme. Ostan poest liha võib-olla kord nädalas ja siis ka enamasti kanaliha. Ükspäev tuli aga näiteks kapsahautise isu ja selleks ostsin veisehakkliha. Minult on aga tihti küsitud, et kas ma liha ka söön, sest paljud söögikorrad on ilma selleta.”

➳ Rohkem toortoitu

“Seda olen ma hakanud nüüd viimasel ajal rohkem jälgima. Köögivilju ja juurvilju olen ma alati armastanud süüa, kuid varasemalt läksid need ikka korraks panni pealt läbi, eriti sügisel-talvel, mil keha nagu tahaks rohkem sooja toitu. Nüüd olen ma hakanud neid kasutama rohkem toorel kujul. Kui varem tegin omleti kõrvale vokitud köögivilju, siis nüüd teen kõrvale pigem värske salati. Mina arvatavasti ei suudaks hakata toortoitlaseks, kuid jälgin et sööksin päeva jooksul lisaks kuumutatud toidule ka piisavalt palju kuumutamata. Seda seetõttu, et saaksin ka toidust piisavalt palju ensüüme kätte – seedeensüümid hävivad juba 47C juures.

Kas näiteks olete tähele pannud, et kui süüa lihaga koos ka hunnik värsket salatit, on kõhus palju kergem tunne, kui süüa liha näiteks ainult koos kartuli või kuumutatud köögiviljadega? Mina olen.

See ongi seetõttu, et salatis olevad ensüümid aitavad seedimisele kaasa. Olen viimasel ajal kasutanud toorelt ka selliseid köögivilju, mida muidu oleme ikka harjunud sööma kuumutatult – kõrvits, suvikõrvits, kaalikas, punapeet. Mul on siiamaani sahvris veel vanemate aiast saadud kraami. Hoopis teine maitse on oma aia suvikõrvitsal ja paprikal, päriselt ka! Sügisel naudin ka alati koduaia õunu. Vot need on minu nõrkus! Võin 10 õuna ka järjest ära süüa, pole probleemi.”

➳ Pähklite, seemnete, kaerahelveste leotamine

“Olen hakanud pähkleid ja seemneid enne tarbimist vees leotama. Mitte küll alati. Leotamine aktiveerib ensüümi fütaas, mis aitab lõhustada antitoitaineid, aidates oluliselt vähendada fütiinhappe sisaldust tera- ja kaunviljades ning pähklites. Samuti aitab leotamine vabastada kasulikke ühendeid, muutes seemned ning tera- ja kaunviljad paremini seeditavaks. Samuti olen taasavastanud üleööpudru. Segan purgis kokku kaerahelbed koos mandlipiima, jogurti ja chia seemnetega. Lisan ka maitseaineid. Hommikul on mõnusalt paks puder valmis. Panen peale lisandeid (enamjaolt sügavkülma varutud marju) ja lasen heal maitsta. See on ideaalne nendeks hommikuteks, kui tead, et pole aega kodus süüa. Siis võtad purgi kaasa ja sööd kuna saad. Tihti teen seda üleööputru ka enne trenni vahepalaks.”

➳ Idandamine

“Taasavastasin selle meetodi, kui lugesin jälle idude kasulikkusest. Kui seeme puutub kokku veega, tärkab temas elu, energia ja elujõud. Idust saab alguse terve taim, selles on olemas kõik taime jaoks vajalikud toitained. Idandid sisaldavad suures kontsentratsioonis väärtuslikke ensüüme, aminohappeid, mineraalaineid, mikroelemente ja vitamiine. Mina idandan põhiliselt mungubasid. Mul on olemas kolmekihiline idandamisnõu, mis on väga mugav. Lihtsalt valan peale vee, see jookseb läbi kihtide ja koguneb alumisse anumasse. Vett kasutan tihti taimede kastmiseks. Kolme päeva pärast juba naudin mõnusalt krõmpse vitamiine täis idusid. Lisan omletile, salati sisse, võileiva peale.”

➳ Võtan söömiseks rohkem aega

“Tänapäeva kiire elutempo juures me sööme tihti käigupealt. Minule pole see kunagi meeldinud, kuigi mõnikord olen sunnitud seda tegema. Kunagi olin kiire sööja, aga nüüd on isegi pooletunnine lõunapaus minu jaoks liiga lühike. Kunagi Galileos näitas riike, kus elavad kõige tervislikumad inimesed. Kui õigesti mäletan, siis Prantsusmaa oli üks nende riikide seas ja seal rõhutati:

“Söömiseks peab aega võtma ja et lõunapaus peaks olema vähema tund aega. Seedimine algab juba suus. Igat ampsu soovitatakse mäluda mitukümmend korda enne kui neelad.”

See on üsna raske aga viimasel ajal olen pööranud rohkem sellele tähelepanu. Söömise ajal ei ole ka soovitatav tegeleda kõrvaliste asjadega. Kodus olles mulle ikka meeldib vaadata mingit seriaali või Youtube-i videosid, kuid tööl olles ma lõuna ajal enam telefoni nii palju ei näpi vaid keskendun toidule. Naudin toidu tekstuuri ja maitset. Olen pannud tähele, et kui ma keskendund ainult söömisele, siis ma saan toidust palju suurema rahulduse.

Nüüdseks olen seedeensüüme korralikult tarbinud peaaegu kaks kuud ja olen väga palju positiivseid tähelepanekuid teinud. Siinkohal tahan aga mainida seda, et muudatused ei tule üleöö ja kindlasti ei tasu oodata, et nädalasest kuurist piisab. Tõsi, kergemat enesetunnet märkavad enamus peaaegu koheselt, kuid pikemaajalisel kasutamisel on seedeensüümidel lisaks kergemale enesetundele veel ka mitmeid teisi positiivseid mõjusid.

Kuidas see kõik siis mulle mõjunud on – seedeensüümid toidulisandina ja mõningased muudatused toidulaual?

“Pärast söögikorda kergem enesetunne ja ei mingit väsimust.”

“Nagu juba mainisin, siis see on asi, mida märkab kohe. Toit peaks andma inimesele energiat. Kui tunned pärast söögikorda väsimust, siis suure tõenäosusega on ka Sinu organismis ensüüme vähe ja kogu energia kulub toidu seedimisele. Tihti olen ka ise tundnud toidukorra järgset väsimust, eriti teatud toiduaineid süües. Nüüd olen seda järjest vähem kogenud. Pärast söögikorda on enesetunne ikka üldiselt hea. Ka raskustunnet kõhus on järjest vähem tekkinud (praegusel ajal olen mõnikord õuntega liialdanud ja vahepala juures pole ensüüme juurde võtnud). Üleüldse on ka seedimine parem.”

➳ Emotsionaalselt stabiilsem

“Ma ei tea kas see on seotud ensüümidega või on minu hormonaalne olukord paranenud või mõlemad koos, aga olen emotsionaalselt palju stabiilsem. Piinlik küll, aga vahepeal olin tõeline stressipundar, emotsioonid kõikusid üles-alla. Praegu tunnen, et stressi on vähem, olen palju rahulikum ja positiivsem. Naudin isegi neid mõnusaid vihmaseid sügisõhtuid ja üldse tunnen rõõmu pisikestest asjadest.”

➳ Rohkem energiat ja jõudu

“Eks päevad ei ole vennad ja ka minul on neid päevi, kus tahaks vaid kodus teki all magada. Siiski on neid päevi järjest vähem. Ma tunnen, et jaksan rohkem ja seda kogu päeva jooksul – nii tööl kui ka trennis. Eelmine nädal oli trenni osas intensiivne ehk panin oma keha proovile ja testisin oma jõunäitajaid. Uskumatult mõnus oli trenni teha. Üle pika aja tundsin, et jõudu on juurde tulnud.”

➳ Parem taastumine

“Viimasel ajal pole minu üllatuseks suurt trennijärgset lihasvalu tundnud, kuigi trennid on olnud intensiivsed. See tähendab vaid üht – lihased taastuvad paremini. Trennijärgselt on muidugi lihased valulikud ja väsinud, kuid kui varem tundsin pärast intensiivset trenni lihasvalu ülejärgmisel päeval, siis nüüd on see suhteliselt minimaalne.”

➳ Maitsemeeled muutunud

“Minu maitsemeeled on tegelikult juba ammu muutunud. Kui hakkasin rohkem tähelepanu pöörama oma toitumisele, siis märkasin üsna ruttu, et magusad kommid muutusid minu jaoks liiga magusaks ja isusid esines järjest vähem. Nüüdseks on maitsemeeled veelgi rohkem muutunud. Millegipärast vahepeal käsi haarab selle magusa kommi või piimašokolaadi järele. Pärast ühte kommi aga juba tunnen, et seda polnud vaja. Mõnikord hakkab lausa paha, sest liiga magus on. Pigem rahuldab minu isu Kreeka jogurt marjadega. Viimasel ajal olen tähele pannud, et ka kohvi enam ei isuta nii palju kui varem. Olen alati joonud kohvi pigem maitse pärast. Varem jõin mõnikord ka päeva kohvi, aga nüüd joon küll reeglina ainult hommikuti ja seda ka tegelikult harjumusest. Mõned hommikud olen kohvi hoopis sooja taimeteega asendanud ja üldse ei tunne puudust kohvist.

Maitsemeeled on muutunud ka teravamaks. Näiteks ükspäev panin tähele, et tõesti koduaia suvikõrvitsal ja paprikal on hoopis teine maitse kui poeletilt ostetud variandiga. Tunnen paremini erinevate vürtside, ürtide maitseid toitude sees. Toidud on mõnusalt maitsekad. Pitsa ja hamburgeri järgi pole enam ammu isutanud. Pigem isutabki just selle värske kraami järgi. Muidugi omatehtud hamburger on hoopis teine teema.

Need on põhilised muutused, mida olen mina tähele pannud. Loodan et said kõik mõtted kirja. Tarbin seedeensüüme edasi ja jälgin oma keha, oma enesetunnet, oma isusid. Tahan näha ja tunda, millist mõju avaldavad need veelgi pikemaajalisemal kasutamisel.

Kindlasti pole muutuste põhjuseks ainult toidulisandid, kuid usun, et need on palju kaasa aidanud. Minu toidulaud oli ju ka varasemalt 80-90% puhas ja jälgisin enamus põhimõtteid ka varem, kuid nüüd ensüüme juurde võttes on enesetunne paranenud veelgi.

Tahan veel ära mainida, et need on puhtalt minu mõtted ja arvamused. Sa ei pea minuga nõustuma, räägin vaid oma kogemusest. Ma lihtsalt olen seda meelt ja usku, et healthy gut = healthy mind! (korras soolestik = korras mõistus).”

Artikli autor Kerli Djomina. Tema blogi saate lugeda SIIT.

Rikkaliku valiku erinevate ensüümide vahel meie Biotheka poes leiad SIIT.