Kas teadsid, et D-vitamiin on tervise säilitamisel väga oluline, et sellel on tohutu mõju organitele, keha kudedele ja rakkudele?
⇨ D3-vitamiin (kolekaltsiferool) on rasvlahustuv. Seda leidub looduslikult mõnes toidus ja on saadaval toidulisandina. Seda toodab keha ka endogeenselt, kui päikesevalguse ultraviolettkiirgus (UV) paistab nahale peale ja käivitab D-vitamiini sünteesi (päikesekaitsekreemid takistavad selle protsessi toimimist organismis).
⇨ Rasvlahustuvad vitamiinid püsivad kehas pikema aja vältel. D-vitamiini vajab inimorganism aastaringselt. Kui päikesest suvekuudel salvestunud hulk võib olla suve lõpuks organismis optimaalses koguses, siis talvel võib see organism siiski D-vitamiini vaegusesse jääda.
Kuigi D-vitamiini oluliseim funktsioon on kaltsiumi ja fosfaatide metabolismis ehk ainevahetuses ning seega luutiheduse säilitamises ja toetamises, kasutatakse D-vitamiini terapeutiliselt ka paljude muude seisundite, sealhulgas diabeedi, autoimmuunhaiguste, dementsuse ja südame-veresoonkonna haiguste puhul.
✔ D-vitamiin soodustab kaltsiumi imendumist soolestikus ning säilitab piisava kaltsiumi- ja fosfaadi kontsentratsioon, et võimaldada luude normaalset mineraliseerumist ja vältida hüpokaltseemilist teetaniat (lihaste tahtmatut kokkutõmbumist, mis põhjustab krampe ja spasme).
✔ Seda on vaja luude kasvuks ja luu ümberkujundamiseks. Ilma piisava D-vitamiinita võivad luud muutuda õhukeseks, rabedaks või muutuda ebakindlaks. D-vitamiini optimaalne tase ennetab rahhiidi teket lastel ja osteomalaatsiat täiskasvanutel. D-vitamiin koos kaltsiumiga aitab kaitsta vanemaid täiskasvanuid osteoporoosi eest.
D-vitamiini vaeguse sümptomid
– luude haprus, eriti vanematel inimestel;
– osteoporoos;
– luuvalu;
– väsimus;
– lihaste tõmblused;
– lihaste nõrkus;
– müalgia ehk lihasvalu;
– artralgia ehk liigesevalu;
Kui D-vitamiini puudus kestab pikka aega, võib see põhjustada tüsistusi, näiteks:
– kardiovaskulaarsed seisundid;
– autoimmuunprobleemid;
– neuroloogilised haigused;
– teatud vähid, sealhulgas rinna-, eesnäärme- ja käärsoolevähk.
D-vitamiini puudust võivad mõjutada järgmised tegurid
Nahavärv: naha pigmentatsioon vähendab keha võimet absorbeerida päikese ultraviolett-B (UVB) kiiri. Päikesevalguse neelamine on D-vitamiini tootmiseks hädavajalik.
Päikesepuudus: inimesed, kes elavad põhjapoolsetel laiuskraadidel või kõrge saastatusega piirkondades, töötavad öises vahetuses või ei saa erinevatel põhjustel õues viibida.
Vanematel inimestel: naha võime sünteesida D-vitamiini väheneb vanusega. Vanemad inimesed on ka tõenäoliselt rohkem siseruumides.
Kaitsekreemid: mida suurem on päikesekaitsefaktor, seda enam kaitseb see nahka nii kahjuliku kiirguse eest kui ka takistab D-vitamiini teket.
Inimestel võib tekkida D-vitamiini vaegus, kui tavaline tarbimine on aja jooksul soovitatavast tasemest madalam, kokkupuude päikesevalgusega on piiratud, neerud ei suuda 25(OH)D-d aktiivseks vormiks muuta või kui D-vitamiini imendumine seedetraktist on ebapiisav. Madala D-vitamiini sisaldusega dieedid on tavalisemad inimestel, kellel on piimaallergia või laktoositalumatus, ja neil, kes on taimetoitlased või veganid.
Enamikul inimestest, kellel on D-vitamiini vaegus, ei esine sümptomeid. Krooniline puudulikkus võib aga põhjustada hüpokaltseemiat, kaltsiumipuuduse haigust ja hüperparatüreoidismi, kus kõrvalkilpnäärmed tekitavad hormoonide tasakaaluhäireid, mis tõstavad vere kaltsiumisisaldust.
D-vitamiini kasulikkus
Luud ja liigesed
Kaltsitriool (D-vitamiini aktiivne vorm) mängib olulist rolli piisava luutiheduse säilitamisel ja toetamisel ning on tõendeid, et D-vitamiini vaegus on seotud suurenenud osteoporoosi ja osteomalaatsia riskiga ning põhjustab rahhiiti. Seda seetõttu, et D-vitamiini peamine toime on kaltsiumi imendumise paranemine peensooles.
⇨ D-vitamiin stimuleerib kaltsiumi tagasihaaret neerudest, vähendades seega kaltsiumi eritumist. Seega vastutab D-vitamiin piisava kaltsiumitaseme säilitamise eest ja aitab seda tehes säilitada luutihedust. D-vitamiin kaitseb luid kaltsiumi ja fosfaadi kadumise eest.
⇨ Lastel avaldub D-vitamiini vaegus rahhiidina – haigusena, mida iseloomustab luukoe ebapiisav mineraliseerumine, mille tagajärjeks on luude pehmenemine ja luustiku deformatsioonid. Lisaks luude deformatsioonidele ja valule võivad rasked rahhiidid põhjustada arenguhäireid, arengupeetust, hüpokaltseemilisi krampe, teetanilisi spasme, kardiomüopaatiat ja hammaste kõrvalekaldeid.
⇨ Täiskasvanutel ja noorukitel võib D-vitamiini vaegus põhjustada osteomalaatsiat, mille puhul olemasolev luu mineraliseerub remodelleerumisprotsessi käigus mittetäielikult või puudulikult, mille tulemuseks on luude nõrkus. Osteomalaatsia nähud ja sümptomid on sarnased rahhiidi omadega ning hõlmavad luude deformatsioone ja valu, hüpokaltseemilisi krampe, teetanilisi spasme ja hammaste kõrvalekaldeid.
Kardiovaskulaarsüsteem
Madalat D-vitamiini taset on seostatud hüpertensiooni, ateroskleroosi, düslipideemia, metaboolse sündroomi ja südame-veresoonkonna haiguste suurenenud riskiga. D-vitamiinil on otsene mõju südamele ja veresoonkonnale. Veresoonte rakkudes on D-vitamiini retseptorid ja seeläbi D-vitamiin lõdvestab veresoonte seinu ja alandab vererõhku.
Dementsus
Ajakirjas Neurology avaldatud 2014. aasta ulatuslik uuring näitas, et inimestel, kelle veres on äärmiselt madal D-vitamiini tase, oli rohkem kui kaks korda suurem tõenäosus haigestuda Alzheimeri tõvesse või muud tüüpi dementsusesse kui normaalse D-vitamiini tasemega inimestel.
Toimemehhanismid, mille abil D-vitamiin võib kognitiivset tervist toetada, on järgmised:
– Närvi kasvufaktorite ja neuriitide väljakasvu esilekutsumine, st närvikasvu toetamine;
– Koliini atsetüültransferaasi, ensüümi, mis osaleb atsetüülkoliini neurotransmitteri (mälu jaoks oluline ajukemikaal) sünteesis, aktiivsuse suurenemine.
✔ Ühes uuringus leiti, et 4000RÜ-d D-vitamiini päevas parandas eakate patsientide meeleolu.
Autoimmuunsed haigused
Kui organismis on kõik tasakaalus, kaitseb immuunsüsteem viiruste, bakterite, parasiitide ning seega haiguste, haiguslike seisundite ja infektsioonide eest. Mõne inimese immuunsüsteem hakkab tõrkuma ja ründab organimis seda, mida peaks tegelikult kaitsma – seda nimetatakse autoimmuunsuseks. Need haigused võivad kahjustada mitmeid lihaseid, kudesid ja närve, aga olla ka mujal kehas, kaasa arvatud endokrinoloogilises süsteemis (1.tüüpi diabeet), närvisüsteemis (sclerosis multiplex ehk hulgikoldeline skleroos) või liigestes (reumatoidartriit).
✔ D-vitamiinil on põletikuvastased toimed, nagu põletikuliste tsütokiinide tootmise reguleerimine ja põletikueelsete rakkude proliferatsiooni pärssimine. Seega on see abiks autoimmuunhaiguste sümptomite vähendamises või ennetamises.
Mõlemad D-vitamiini vormid – 1,25(OH)2D3 ja 25(OH)D3 – avaldavad põletikuvastast toimet, inhibeerides annusest sõltuvat lipopolüsahhariidi poolt indutseeritud IL-6 ja TNFα (põletikku soodustavad tsütokiinid) tootmist.
⚡D-vitamiini puuduse ja autoimmuunhaiguste vahel on leitud seoseid.
Diabeet
D-vitamiinil on oluline roll II tüüpi diabeedi riski muutmisel, mis on tingitud D-vitamiini mõjust beetarakkude funktsioonile, insuliinitundlikkusele ja süsteemsele põletikule. D-vitamiinil on nii otsene kui ka kaudne toime – kaltsiumi toime reguleerimise kaudu erinevatele II tüüpi diabeedi patofüsioloogiaga seotud mehhanismidele, sealhulgas pankrease beetarakkude düsfunktsioonile, insuliini toime halvenemisele ja süsteemsele põletikule.
Vaimne tervis
Nagu suuremas osas keha kudedes, nii on ka ajus D-vitamiini retseptorid. D-vitamiini madalat taset on seostatud depressiooni ja skisofreenia kõrgenenud riskiga.
⚡Talvisel perioodil diagnoositakse raskekujulist depressiooni rohkem, kuid tegemist võib olla lihtsalt talvemasendusega. Talvemasenduse sümptomid on liigsöömine, ärevus, liigmagamine ja seksuaalprobleemid. Sellel on seos ka organismis leiduvad melatoniini kogusega. Pimedal ajal toodab käbinääre rohkem melatoniini. Päike aitab suvisel ajal melatoniini taset alla suruda ja see on osaliselt põhjuseks, miks päikesevalgus tekitab head meeleolu. Päike ja D3-vitamiin stimuleerib dopamiini, serotoniini ja beeta-endorfiinide tekkimist, mis samuti tõstavad meeleolu.
Naha seisund
Psöriaas on nahahaigus, mida iseloomustavad punetavad, ketendavad selgepiirilised tihedamad, naha pinnast kõrgemad ja sügelevad laigud, mida nimetatakse naastuteks. Kunagi kasutati psöriaasiraviks päikesevanne.
Kuidas võib D-vitamiin vähki mõjutada?
Teadlaste arvamus, kuidas on D-vitamiin vähktõve vastu kaitset pakkuv mehhanism:
– D-vitamiin aitab rakkudel surra, kui nad on vähirakkudeks muutunud.
– Vähirakud võivad paljuneda juhuslikult ja kiiresti – kui D-vitamiini tase on madal, ei suuda geenid rakkude jagunemist ja vohamist enam kontrollida.
– Vitamiin D aitab panna vähirakke diferentseeruma.
– D-vitamiin mõjutab angiogeneesi kontrollivaid geene, mis blokeerivad uute veresoonte tekkimist kasvajates. (Soram Khalsa, M.D. ,,D-vitamiini revolutsioon”)
D-vitamiini taseme optimeerimine
Soovitatud D-vitamiini ülempiir on 4000 RÜ päevas täiskasvanule. Riiklik terviseinstituut (NIH) ütleb, et D-vitamiini toksilisus on ebatõenäoline, kui tarbite alla 10 000 RÜ päevas.
⚡Liigne D-vitamiini tarbimine võib põhjustada hüperkaltseemiat ehk liiga kõrget vere kaltsiumisisaldust. See võib põhjustada luude lupjumist ning veresoonte, neerude, kopsude ja südamekudede kõvenemist.
Liigse D-vitamiini kõige levinumad sümptomid on peavalu ja iiveldus. Kuid liiga palju D-vitamiini võib põhjustada ka järgmist:
– isutus;
– kuiv suu;
– metallist maitset;
– oksendamine;
– kõhukinnisus;
– kõhulahtisus;
Seega on oluline teha aeg-ajalt vereanalüüse, et ei tekiks D3-vitamiin ületarbimist!
D-vitamiini taseme mõõtmine ja vajadusel puuduse tervendamine on vajalik ja kasulik tervisele.
D-vitamiini leiad meie e-poest SIIT!
Kirjutise autor: Sandra Liivrand, Biotheka
Kasutatud allikad:
1.D-vitamiini revolutsioon, kuidas selle vitamiini jõud võib muuta Teie elu, Soram Khalsa, M.D.
2.Vitamin D (NIH)
3.Vitamin D Benefits (Healthline)
4.What are the health benefits of vitamin D? (MedicalNewsToday)
