AJU JA KÕHU KOOSTÖÖ INIMESE MENTAALSE HEAOLU TAGAMISEKS

– Kas teadsid, et kõhu närvisüsteemis paikneb rohkem neuroneid (närvirakke), kui seljaajus (kesknärvisüsteemis)? 
– Kas teadsid, et 95% keha serotoniini hormoonidest on leitud kõhust?
– Kas oled kunagi mõelnud liblikate peale, mis teatud põhjusel kõhus tiirlevad? Või kummalise kõhtu krampi kiskuva eelaimustunde peale kui midagi ootamatut juhtub? 

Mitmeid aastaid kestnud teaduslike uuringute tulemused märgivad, et olukord kõhus mõjutab mentaalset tervist (mõtlemist). Inimese kehas on kaks aju. Üks paikneb peas ja teine – kõhus. Mõlemad neist ajudest hakkavad arenema viljastumise hetkest.Nad vormuvad ühest koekobarast, kusjuures üks osa sellest areneb kesknärvisüsteemiks (aju) ja teine osa seesmiseks närvisüsteemiks (kõht). (gut ingl k – tähistab nii kõhtu üldisena, kui seedekulglat). Uitnärv, mis on pikim kõigist kraniaalsetest närvidest, ühendab mõlemad närvisüsteemid omavahel. Kemikaale (hormoonid, neurotransmitterid), mis kontrollivad aju, on leitud ühtlasi kõhuajus. Kõhu ja aju omavahelise ühenduse olemasolu tulemusena on uurijad järeldanud, et seedesüsteemi hea tervis aitab säilitada tasakaalus mentaalse ja emotsionaalse tervise.

Inimese kõhu mikrofloora koosneb põhimõtteliselt seedesüsteemis elavate erinevate mikroorganismide kobaratest. Seal elab kümneid miljardeid mikroorganisme, muuhulgas vähemalt 1000 erinevat liiki inimesele teadaolevaid baktereid rohkem kui 3 miljoni geeniga (150 korda rohkem, kui inimesel). Uuringute järgi kõhu mikrofloora olemasolu või selle puudumine mõjutab inimese käitumise arengut, mis põhjustab neurokeemilisi muutusi ajus.

Kõhu mikroflooral on täita sidefunktsioon ajuga. Selle olemasolu või puudumine mõjutab kesknärvisüsteemi ja selle toimimist. On oluline, et kõht ja aju suhtleksid, et vältida psühhiaatrilisi probleeme. Õige kõhumikroobide kombinatsioon võib olla terve mõistuse tagamisel saatuslik. Üle 70% keha immuunsüsteemi moodustavatest rakkudest paiknevad seedesüsteemis. Selle tõttu on ülimalt oluline hoida kõht korras.

Los Angeleses asuva California ülikooli teadlastest uurijad määrasid 45 naisele süüa iga päev kas probiootilist jogurtit, ilma bakteritüvedeta jogurtit, või dieedi ilma jogurtita. Nelja nädala pärast ülevaatusel selgus, et naised probiootilise jogurti grupist olid stressisituatsiooni asetatuna teistest stabiilsema emotsionaalse vastusega.

Uurijate grupi juht Kirsten Tillich märkis, „Kõhu mikrofloora seisukorda muutes saame me otseselt muuta seda, mis toimub ajus“. Samuti nagu meelt toita (meelehead tehes), tuleb toita ka kõhtu. On olemas väga palju mooduseid, et tagada aju ja kõhu hea tervis samaaegselt.

1) Lülita prebiootikumid oma igapäevasesse menüüsse. Prebiootikumid on raskelt seeditavad karbohüdraadid, mis suurendavad bakterite osakaalu seedesüsteemis (küüslauk, töötlemata kaer, jogurt, banaanid, rafineerimata teraviljad, oder jm).
2) Ära jäta söömata hommikusööki. Hommikul ärgates on veresuhkru tase madal, mistõttu võime tunda end unise ja laisana. Energia äratamiseks tuleb süüa võimlaikult värsket hommikusööki. Veresuhkru tasemega „mängimine“ võib teha karuteene keha ja meele energiale.
3) Kehv ja toitainetevaene menüü tähendab kehva ja vaest kõhu mikrofloorat. Lülita igapäevamenüüsse sisse erinevaid toitaineid, rikasta menüüd. Söö terviklikult ja toitvalt.
4) Väldi happelisi toiduaineid. Jälgi (vajadusel piira) kohvi ja alkoholi tarbimist. PS! Alkohol on üks happelisematest toiduainetest.
5) Söö puuvilju. Puuviljad on parimad ensüümide ja vitamiinide allikad.
6) Mõningad vürtsid nagu kaneel, kardemon, koriander jne muutuvad vajalikuks toitaineks headele bakteritele. Nad aitavad muuhulgas välja juurida kõhus ebasõbralikke baktereid.
7) Alanda stressi. Keskendu enam tegevustele, mida naudid, loo, laula, joonista, tantsi.