Kevad on teada-tuntud õietolmuallergia hooaeg, milleks nii mõnigi inimene valmistub allergiaravimite varude täiendamisega. Kevadine õietolm, tolmulestad ning näiteks loomakarvad tekitavad paljudel inimestel ebameeldivaid, elamist segavaid, allergilisi reaktsioone. Tihtipeale kasutatakse sümptomite leevendamiseks erinevaid vahendeid, mis võivad nähtusid leevendada, kuid igal aastal kerkib üles sama probleem – ravimid aitavad sümptomeid leevendada, sümptomeid alla suruda, kuid ei ravi allergiat täielikult välja. Käesolevas artiklis uurime, mis põhjustab allergiliste reaktsioonide teket ning kuidas võib seedeensüümidelisaks tarvitamine allergiate juurpõhjuse likvideerimisele kaasa aidata.

Allergia on immuunsüsteemi häire

Allergiad avalduvad ekstreemse tundlikkusena muidu normaalsele ja kahjutule ainele (allergeen või kehasse tunginud võõraine – näiteks õietolm või mõni kemikaal), mis toob endaga kaasa immuunsüsteemi üleliigse aktiveerumise selle ainega kokku puutudes.

Terve inimese organismis lõhustavad (ehk lagundavad) immuunsüsteemi peakangelased valged verelibled või seedesüsteem sellised võõrained kiiresti ära. Kui aga inimene põeb allergiat, siis seda ei toimu.

Allergiate avaldumise kasv

Viimase viiekümne aastaga on allergiate esinemine kasvanud nii dramaatiliselt kiiresti, et ühel lapsel kolmest on nii rasked allergiad, et need võivad olla isegi eluohtlikud. Allergilised reaktsioonid tekivad tavaliselt mikroskoopiliselt pisikeste ainete suhtes, mis on toksilised (raskemetallid, kemikaalid, mürk) või mittetoksilised (õietolm või kodulooma karvad (karvaallergia puhul on tegelikult tegemist allergiaga kodulooma sülje vastu, mis jääb pärast karvastiku puhastamist (lakkumist) karva külge ning koos karvaga inimeseni lendub ja reaktsioone põhjustab)).

Enamik mainitud sümptomitest on põhjustatud kemikaalist nimega histamiin, mis on keha enda immuunreaktsioon valgete vereliblede poolt. Histamiin vallandab kehas põletikulise reaktsiooni, mis suurendab kapillaaride läbilaskvust valgete vereliblede ja mõningate valkude jaoks, et võimaldada neil seostuda allergeenidega nakatunud kudedega. See ongi põhjus, miks rakud muutuvad põletikuliseks ja lähevad paiste. Histamiini kogus kehas mingi allergeeni suhtes on vereanalüüsis nähtav.

Mida soovitatakse ette võtta?

Tavaliselt soovitatakse kasutada selliseid keeruliste nimedega ravimeid nagu antihistamiinid, dekongestandid ja kortikosteroidid. Need aga suruvad ebameeldivad sümptomid alla ravimata seejuures algset põhjust. Tihti kaasnevad nende tarvitamisega kõrvalnähud ning uued terviseprobleemid. Nende ravimite enamlevinud kõrvalnähud on uimasus, rahutus, ärevus, unisus, peavalu, kaalutõus, nõrkus, iiveldus, kõrge vererõhk ning uneprobleemid.

Kuigi ravimid võivad ajutiselt sümptomeid leevendada, ei ravi need allergiaid, vaid lihtsalt pärsivad nende avaldumist. Sümptomid kipuvad aina uuesti üles tulema kuni ei ole lahendatud seda kroonilist algprobleemi, mis esimese reaktsiooni üldse esile tõi. Õnneks on olemas lahendus, mis läheneb allergiale tema juurpõhjuseni jõudes. Ensüümide lisaks võtmisega saame me parandada seda immuunreaktsiooni, mille tagajärjel allergilised sümptomid üldse tekivad.

Mis on ensüümid?

Ensüümid on peamiselt valguühendid, mis osalevad kõikides protsessides inimese kehas. Need on eluliselt olulised kõigi elusolendite jaoks. Nad käivitavad, kiirendavad, aeglustavad ja peatavad kõiki kehas toimuvaid biokeemilisi protsesse. Nende abil saame me näha, kuulda, maitsta, nuusutada, hingata, toitu seedida ja lihaseid liigutada.

Allergiad on tõestus sellele, et kehv seedimine võib viia krooniliste haigusseisunditeni. Allergia on keha võimetus seedida (ehk lagundada) ainet (sel puhul allergeeni), mis põhjustab immuunsüsteemi reaktsiooni. See võib olla kaudne reaktsioon, mis tekib näiteks mesilase nõelamisest või on see krooniline reaktsioon mingile ainele (näiteks toiduainele või õietolmule).

Juba 1935ndatel aastatel kirjutati meditsiiniajakirjades ensüümiteraapia kasutamisest toiduallergiate ravimiseks. Näiteks Ameerika Seedehaiguste ja Toitumise ajakirjas (American Journal of Digestive Disease and Nutrition), tõdes dr. Anton W. Oelgoetz, et ensüümide manustamine viis enamikel patsientidel toiduallergiate kadumiseni. Ta kirjutas, et: “ … toiduallergiad võivad olla põhjustatud seerumensüümide (spetsiifilised ensüümid, mis lähevad vereringlusesse vaid siis, kui rakud, millega nad nö koostöösse on määratud, on kahjustatud või hävitatud. Piisav hulk selliste ensüümide olemasolu veres viitab võimalikule rakukahjustusele) kontsentratsiooni vähesusest, mis takistab […] valkudel rakkudeni jõuda ning kuna valke ei saa enam toiduks kasutada, reageerivad nad kehas ärritusena.” (Põletik, paistetus) “… toidu vastu tekkiv allergia on põhjustatud üleliigse toidu tarbimisest […], mis on seotud piisava hulga ensüümide puudulikkusest, et seedimine korralikult lõpuni viia.”

Kõik toored toiduained sisaldavad täpselt neid toiduensüüme, mida on vaja, et toit oleks suuteline ennast ise seedima. Toores õun saab ennast ka ise ära “süüa” (ehk teisisõnu, ta läheb mädanema). Küpsetatud õun ei saa seda teha. Kui me nüüd seda küpsetatud õuna sööme, peab keha hakkama tootma seedeensüüme, et seda küpsetatud õuna seedida. See aga alati nii lihtne ei ole. Osadel inimestel võib tekkida pideva küpsetatud toidu söömise järel immuunsüsteemi häire või allergia (mis ei pea tingimata olema seotud söödud toiduga, milles varsti lähemalt selgust toome).

Kui mingil põhjusel inimese keha poolt toodetud seedeensüümid ei saa küpsetatud toidu lõpuni seedimisega hakkama, liiguvad seedimata toiduosakesed vereringesse, mis käivitab immuunreaktsiooni ning vähendab seeläbi ka keha ensüümivarusid. Metaboolsed (ehk kehasisesed) ensüümid, mis muidu peaksid töötama valgete verelibledega käsikäes, loovutatakse nüüd seedimata toiduosakeste kõrvaldamise tarbeks.

Immuunreaktsiooni tagajärjel tekib olukord nimega seedetrakti leukotsütoos (ehk valgete vereliblede rohkus) ja see avaldub iga kord, kui inimene sööb kuumtöödeldud, küpsetatud toitu. Lihtsustatult öeldes tähendab see seda, et valgete vereliblede (kellel on tähtis roll inimese immuunsüsteemis) hulk veres kasvab väga järsult pärast küpsetatud toidu sööma hakkamist, kuna seedimata toiduosakesed on sattunud seedeelundkonnast vereringesse ja neist on vaja nüüd kiiresti vabaneda.

Ensüümid kui allergeenide kõrvaldajad?

Antikehad on spetsiaalsed valgud, mis kinnituvad antigeenide (allergiat tekitavate osakeste) külge, mis koos moodustavad antikeha-antigeeni (immuun)kompleksi. See kompleks on inimese immuunsüsteemile äratuntav ning tänu selle moodustumisele oskab keha ka allergia põhjustaja kehast kõrvaldada. Sellised immuunkompleksid võivad tekkida seedimata toidust, õietolmust ja muudest lenduvatest allergeenidest või keskkonnas leiduvatest toksiinidest. Need võivad olla üks kroonilise keemilise stressi põhjustajatest.

Kui keha ei ole võimeline neid immuunkomplekse kõrvaldama, kuna immuunsüsteem ei toimi korralikult, jäävad need kompleksid kehasse ringlema nädalateks kuni aastateks. Ringlevaid immuunkomplekse on märgatud inimeste kehades, kellel on allergiad, astma, autoimmuunhaigused, kroonilise väsimuse sündroom, degeneratiivsed haigused või paljud muud haigused. Mõned uuringud on näidanud, et ensüümid on ainsad ained, mis on võimelised need kompleksid kehast täielikult kõrvaldama.

Ensüümid on immuunsüsteemi A ja O

Inimese immuunsüsteem sõltub väga paljudest elementidest, mis kaitsevad keha sissetungijate eest nagu bakterid, hallitusseened, pärmseente eosed ja viirused. Samamoodi on meil kokkupuude ka paljude mittemürgiste allergeenidega nagu loomade süljega kaetud karvad, tolmulestad, õietolm ja kemikaalid nagu kodukeemia, pestitsiidid ja raskemetallid.

Valged verelibled toodavad ainevahetuslikke (ehk metaboolseid) ensüüme, ise samal ajal haigusttekitavaid mikroorganisme lagundades ja hävitades. Seda protsessi kutsutakse fagotsütoosiks. Kui ükskõik milliste rakkude membraani läheduses leidub võõrkehasid, on kõigil rakkudel võime käituda samamoodi nagu valged verelibled (ehk haigusetekitajaid hävitada). Nad on võimelised seedimata toitu, mikroorganisme ning allergeene “alla neelama” ja seedima ensüümide abil. Seda protsessi kutsutakse pinotsütoosiks.

Maos olevad seedeensüümid lagundavad ohtlikke keemilisi aineid, et neid ohutult kehast kõrvaldada. Tänapäevases väga sünteetilises ja tehislikus maailmas, on inimese magu, neerud ja lümfisüsteem toksiinidest aga üleküllastunud. Ilma pideva toidus leiduvate toiduensüümide või ensüümilisandite tarbimiseta võivad need organid muutuda haigeks, mis aina vähendab keha võimet kahjulikke aineid kehast kõrvaldada.

Selle tagajärjel saab allergiaid vaadata kui tugevat immuunsüsteemi reaktsiooni, mis on põhjustatud kroonilisest ensüümipuudulikkusest. Allergiad on selge märk keha võimetusest lõhustada ning kõrvaldada aineid, mis kehasse sisenevad. 

Mis on parim lahendus?

Purgist lisaks võetavate ensüümide pidev tarvitamine pakub allergia all kannatavale inimesele parimat võimalust paranemiseks, sest:

• nad ennetavad ning taandavad toiduallergiaid,
• aitavad vähendada õietolmu ja kemikaalidega seoses tekkivat tundlikkust
• lõhustavad ringlevaid immuunkomplekse,
• annavad kehale puhkust lisaseedeensüümide tootmisest, et see saaks keskenduda immuunsüsteemi jaoks oluliste metaboolsete ensüümide tootmisele.

Pankreas ehk kõhunääre on oluline metaboolsete ensüümide tootja, mis muuhulgas toodab ka valgete vereliblede toimimise jaoks olulisi ensüüme. Selleks et valged verelibled saaksid korralikult tööd teha ning valkudel põhinevaid allergiaosakesi kõrvaldada (nt õietolmu osakesi), on neil tarvis koostööd teha valke lõhustavate ensüümidega. Kui pankreas on hõivatud kuumtöödeldud (ensüümipuuduliku) toidu seedimise jaoks seedeensüümide tootmisega, ei saa valged verelibled oma ülesandeid täita ning tekivadki allergianähud.

Aja jooksul, kui inimene tarvitab pidevalt seedeensüüme ning teisi olulisi toidulisandeid ning teeb võib-olla läbi ka mõne puhastuskuuri, et anda puhkust lümfisüsteemile, on võimalik allergiatest vabaneda ilma eelpool mainitud ravimitest tekkivate kõrvalnähtudeta. Purgist võetavaid seedeensüüme tuleb tarvitada pikaajaliselt iga suurema toidukorraga kohe esimese ampsuga, et tagada toidu seedimine võetud seedeensüümide abil. Siis ei pea pankreas seedeensüüme suures koguses juurde tootma ja saab keskenduda metaboolsete ensüümide tootmisele.

Pikaajaline lisaseedeensüümide tarvitamine tagab selle, et lisaks käesoleval hetkel allergiat tekitava osakese kõrvaldamisele, saavad valged verelibled tegeleda ka ringlevate immuunkomplekside kõrvaldamisega. Seda tänu sellele, et pankreas on toidu seedimise kohustusest peaaegu vabastatud, mis algselt ei olegi tema ülesanne kunagi olnudki. Vabane allergiatest tänu lisaks võetavatele seedeensüümidele!

Biotheka poest leiad:

Artikli kirjutanud ensüümiterapeut ja autor Mark Rojek, põneva raamatu “Elutähtsad ensüümid – kõige paremini hoitud saladus?“ 

Allikas:

Enzymedica – “KUIDAS VABANEDA ÕIETOLMUALLERGIAST SEEDEENSÜÜMIDE ABIL”