Kes need ensüümid on ja miks nad nii olulist rolli meie kehas mängivad?

Kas oled mõelnud, kuidas toit meie kehas lõhustatakse? Kuidas lihatükk või kurgiviil alates mälumisest meie kehas lõpuks imepisikesteks tükkideks tehakse? Räägitakse ju küll, et toit koosneb makro- ja mikrotoitainetest, aga kuidas keha ikkagi oskab toiduaine süsivesikuteks, valkudeks ja rasvadeks lagundada ning näiteks kaltsiumi või C-vitamiini sellest eraldada? Siin tulevadki mängu ensüümid – valgud, mis leiduvad kõikides elusrakkudes, ning nemad aitavadki aineid kas lõhustada või hoops kokku panna. Nad osalevad organismi kõikides keemilistes reaktsioonides ja protsessides, olles nende algatajad ja kiirendajad.

➳ On kolme liiki ensüüme: seede-, toidu- ja metaboolsed ehk ainevahetuse ensüümid.

Metaboolsed ensüümid tegelevad näiteks keha energiatootmise  ja organismi puhastamise ehk detoksiga. Nad ei ole otseses kokkupuutes toiduga.

Toiduensüümid esinevad kõikides toitudes, mida pole tugevalt kemikaalidega töödeldud ega kuumtöödeldud üle 42-48 kraadi – erinevad ensüümid hävinevad erinevatel kuumuskraadidel.

Igas toiduaines esinevad ensüümid on loodud vaid selle aine lõhustamiseks. See tähendab, et värsket pirni ja vahukoort koos süües ei aita pirnis esinevad ensüümid  vahukoort kehas lõhustada, vaid seda teevad seedeensüümid.

Toidu seedimine saab alguse juba süljest, kui inimene esimest suutäit mäluma hakkab. Süljes esinevad ensüümid aitavad süsivesikuid lagundada. Seejärel, kui toit liigub mööda söögitoru edasi, aitavad seda edasi lõhustada ensüümid, mida toodavad magu, kõhunääre (pankreas) ja peensool.

Toidu lagundamiseks ehk seedimiseks peab organism igapäevaselt kulutama väga palju energiat, sõltuvalt sellest, mida parasjagu sööme. Näiteks värskete maasikate (kus on olemas just maasika enda seedimiseks vajalikud ensüümid ning tegemist on seedeprotsessi mõttes lihtsate süsivesikutega) seedimiseks ei kulu organismil energiat ülearu palju võrreldes näiteks praeliha, kartulisalati või juustukoogi seedimiseks (kus kõik ensüümid on hävinenud kuumtöötlemise käigus ning seedimise mõttes on tegemist palju energiat nõudvate toidugruppidega nii eraldi, kui veel seda enam koos neid süües).

Ideaalis võiks söömise eesmärk ja kasutegur olla energia saamine. Kui me aga samas kulutame sellesama saadud energia järgmise toidukorra seedimiseks, pole ime, et tunneme end väsinult ja kurnatuna. Seega on mõistlik oma seedesüsteemi aidata – tarvitades toiduks rohkem värskeid puu- ja juurvilju ning suuremate ja raskestiseeditavate toidukordade korral toetada oma keha kvaliteetse seedeensüümidest koosneva toidulisandiga.

Kui toiduensüümid on toidus hävinenud, kas siis kuumutamise, kiiritamise või mõne muu toidusäilitamise meetodi tõttu, siis on organism sunnitud kulutama lisaenergiat, et toota juurde palju suuremas mahus seedeensüüme, et teha see töö lõpuni, mida osaliselt saaksid teha just toiduensüümid. Seedeensüüme vajame me toidu seedimiseks nii ehk naa, kuid küsimus on koguses ja nende tootmiseks vajamineva ressursi kulutamises. Juhul, kui sööme toorest töötlemata ensüümiderikast taimset toitu, siis toimub toiduensüümide töö tulemusel nö eelseedimine ja seetõttu ei pea organism kulutama niipalju energiat ja ressurssi seedeensüümide tootmisele. Selle asemel saab organism hoopis tegeleda teist tüüpi (metaboolsete) ensüümide tootmisega, mis on seotud kõikide teiste eluks vajalike funktsioonidega, kaasaarvatud tervenemisega. Seega, mida rohkem „elusat“ ehk ensüümiderikast toitu me igapäevaselt tarbime, seda rohkem me saame sellest saadud energiat kasutada millekski muuks, mitte aga järgmise toiduportsjoni seedimiseks.

Lihtne viis, kuidas muuta juba täna oma elukvaliteeti paremaks:

“Kulutades vähem energiat toidu seedimisele, jääb Sul rohkem energiat elamiseks!”

• Igal ensüümil on oma ülesanne

Erinevaid ensüüme on inimese organismis umbes 5000. Nad kõik lahendavad kindlaid ülesandeid.

Ensüümid vajavad normaalseks tööks nii vitamiine kui ka mineraalaineid, eelkõige näiteks rauda, kaltsiumit, joodi, magneesiumit, seleeni ja tsinki. Organismile vajalikud koensüümid toodetakse kehas keemiliste protsesside kaudu peamiselt just vesilahustuvate vitamiinide (näiteks B-grupi vitamiinide ja C-vitamiini) abil.

Kuna mineraalained ja vitamiinid on tihedas koostöös ensüümide tegevusega, millest sõltub kogu keha terviklik toimimine, on väga oluline jälgida, et meie igapäevane toidulaud sisaldaks piisavalt mikrotoitaineid.

➳ Enimtuntud ensüümid:

• Amülaas – lagundab süsivesikuid suuõõnes, kus tärklis muudetakse glükoosiks.

• Laktaas –lõhustab piimas esineva suhkru glükoosiks ja galaktoosiks, toodetakse peensooles.

• Lipaas – lõhustab toidurasvad glütseriiniks ja rasvhapeteks, toodetakse pankreases.

• Papaiin ja bromelaiin – troopilistest puuviljadest saadud proteolüütilised (valke lõhustavad) ensüümid, mis on vajalikud, et rakumaterjali luua.

• Proteaas – lõhustab valke aminohapeteks ja peptiidideks, põletikuvastase toimega.

➳ NB❗ Ensüümide toidulisandit valides loe kindlasti, milliseid ensüüme antud toode sisaldab ja lähtu oma keha vajadusest.

Näiteks, kui Sul on ainult piimasuhkru ehk laktoosi talumatus, siis eelista toidulisandit, mis sisaldab rohkem laktaasi ensüümi. Kui aga otsest talumatust ei ole ja soovid lihtsalt üldist raskustunnet peale toidukorda kergendada vali toidulisand, mis sisaldab rohkem erinevaid ensüümivorme. 

Seejuures on oluline jälgida ka seda, et ensüümid oleksid kindlasti taimset päritolu ning võimalusel kapslis, mitte tabletina. (Meie poes on kõik seedeensüümid taimset päritolu ning kapslis.)

➳ Miks vajame nii paljusid erinevaid ensüüme?

Ainult teatud ensüüm toimib teatud keemilises reaktsioonis, teatud molekulides, teatud pH-s ja teatud temperatuuril. Ühed ensüümid lõhustavad toitaineid väiksemateks molekulideks, teised ladustavad energiat hingamiseks, rakkude taastootmiseks, nägemiseks jne. Ensüüme vajatakse ka närvisüsteemis. Ensüümide puudulikkus mõjutab ohtlikult närvisüsteemi.

• Milliseid olulisi rolle veel ensüümid meie kehas teostavad?

Üks olulistest ensüümide vajalikkusest meie kehas on see, et toitained jõuaksid verre, rakkudesse ja kudedesse, kus neid on parasjagu vaja. Näiteks inimese lihased koosnevad suures osas valkudest ehk aminohapetest ja rakud suuresti rasvhapetest. Seega on rakkude ja lihaste säilitamiseks ning uuendamiseks oluline, et toitainete varu oleks pidevalt tagatud. Lisaks sõltub ensüümide korralikust tööst ka meie mõtlemine, hingamine, südame töö ja näiteks normaalse kehakaalu säilitamine. Ensüümipuudulikkuse korral võivad lagundamata toidujäägid hakata kehas kuhjuma, tekitades üleliigset kaalu.

Ka kõige tervislikumalt toitudes ei saa toitainete lõhustamine ja omastamine ensüümideta kuidagi toimida. Juhul, kui inimese organism peaks lõpetama ensüümide tootmise ning ka väliselt neid juurde ei manustata, hakkab organism kiiremini vananema, haigestuma ja lõpuks võib lõpetada ka elutegevuse. Ensüümid ongi meie elu alus. Ensüümipuudulikkus võib viia tõsiste tervisehäireteni või peatada keha võime terveneda.

Kui soovid pikka ja tervet eluiga, siis tee vähemalt kord aastas läbi ensüümidega keha toetav puhastuskuur või hoia ensüümid alati kotis lähedal, kui juhtumisi peale mõnda eriti maitsvat rooga väsimust ning puhitust kõhus tunned.

Kogemuslugu ensüümidega saad lugeda pikemalt SIIT. Antud artiklis kirjeldab kulturist Kerli Djomina oma kogemust, kui tegi läbi 2-nädalase kuuri ensüümidega. 

• Mis põhjustab aga ensüümipuudulikkust?

Eelkõige lõhub ensüümide tootmisprotsessi ebatervislik eluviis – kui juua liiga palju alkoholi, suitsetada, üle süüa, toituda toitainetevaeselt, juua vähe (puhast) vett, liigtarvitada ravimeid, olla stressis ja negatiivsete emotsioonidega, liigutada end vähe jne. Ka saastest või vaktsiinidest kehasse jäänud raskmetallid võivad ensüümide tööd pärssida. Nendel samadel põhjustel võivad peensool ja kõhunääre haigestuda, mistõttu suudab keha aina vähem seedimiseks vajalikke ensüüme toota. Erinevad põletikud ja häired seedeelundkonnas (näiteks läbilaskva soole sündroom või parasiidid) pärsivad ensüümide tootmist, mistõttu on väga oluline jälgida, mis tunne on soolestikus pärast söömist. Samuti on hea katsuda, kas soolestik on peale toidukorda pehme või kõva.

Samamoodi pärsib seedeensüümide tootmist paratamatult ka inimese vananemine. Mida vanemaks saadakse, seda aeglasemaks kehaprotsessid muutuvad. Seega on oluline, et vananedes peaks inimese toidulaud muutuma aina lihtsamaks, kuid mitmekülgsemaks. See tähendab, et üha vähem peaks toidulaual olema töödeldud ja valmistoit, seevastu aga rohkem värskeid saadusi ning eestimaiseid toiduaineid.

• Kus leidub ensüüme?

Kõigis värsketes ja töötlemata toiduainetes esinevad ensüümid, mis on vajalikud just selle toidu lõhustamiseks. Oled kindlasti näinud, mis juhtub õunaga, kui see puu otsast alla võtta. Pika aja peale hakkab ta mädanema. See tähendab, et õunas esinevad ensüümid asuvad õuna ise hävitama. Samamoodi töötavad need ensüümid inimese kõhus. Kui me õuna ära sööme, siis selles olevad ensüümid aitavad õuna kõhus ära lagundada ja keha ei pea ise selleks ensüüme tootma.

See tähendab, et ensüüme leidub ainult toortoidus.

Vahemere kultuurides on levinud komme süüa põhisöögi alla ohtralt värsket salatit. See on kõhule hea just seepärast, et salatis olevad ensüümid aitavad kergendada seedimist. Seega söögem palju värskeid puu-ja aedvilju, pähkleid, seemneid, idusid, rafineerimata õlisid, toorpiima, ühesõnaga nn. elustoitu!

Keedetud, praetud, aurutatud jms sarnasel moel üle 48kraadises kuumuses valmistatud toidus ensüümid puuduvad, mistõttu peab keha neid ise tootma. Leotades ja süües seemneid, pähkleid, kaun- ja teravilju (neid keetmata), aitavad need samuti kehal neid aineid paremini seedida. Olenevalt viljast võiks neid leotada 4-12 tundi, kuid eelnevalt võiks pähklid ja viljad ära pesta, et vältida tolmu jms sissesöömist.

Ensüümid on kõige aktiivsemad umbes samal temperatuuril, kui seda on inimese organism. Seega on hea ka külmkapis hoitud toitudel lasta enne tarvitamist toatemperatuuril natukene soojeneda. Ka eelleotatud putru või toorsuppi on hea enne söömist natuke soojendada, et ensüümid kõige aktiivsemad oleksid.

• Kuidas ensüümipuudulikkusest aru saada?

Kui inimene sööb igapäevaselt palju töödeldud toitu, liigub vähe, elab saastatud keskkonnas ja/või on pideva stressi ja muretsemisega seotud. On väga tõenäoline, et tal võib esineda ka ensüümipuudulikkus. Nii mõnelgi inimesel võib ka igasuguse tuntava haiguseta või seedeprobleemideta olla ensüümide töö häiritud.

Üldjuhul võib esimene märk puudulikkusest olla see, kui pärast einestamist on kõhus raskustunne, tekib unisus või soov halvalõhnalist kõhutuult väljutada.

Kõhus peaks olema pärast söömist kerge tunne ning soolestik tunduma pehme. Kui kõhus on kõvad kohad või kõht on näiteks gaasidest punnis, on see võimalik märk seedeensüümide puudulikkusest. Erinevad toidutalumatused on samuti üldjuhul viiteks, et konkreetset ensüümi on kehas vähe (näiteks laktoositalumatuse puhul laktaasipuudulikkus). Üks võimalus puudulikkust testida on, kui tarvitada kvaliteetseid seedeensüüme iga toidukorraga ning panna tähele, kas kõhupiirkonnas on tunda mingeid muutusi.

Kuidas ensüümide tasakaalutus võib olla seotud ka allergiatega meie kehas, saad pikemalt lugeda SIIT.

• Miks ja kes võiks seedeensüüme toidulisandina juurde võtta?

Lisaensüüme võiks vajada need, kes soovivad oma seedetegevust toetada ja ensüümipuudust leevendada. Kui toidulauale pannakse väga vähe värskeid saadusi, esineb erinevat toidutalumatust, võib ensüümide lisakasutamine tuua kohe leevendust. Kindlasti võiksid lisaensüüme iga toidukorra ajal tarvitada inimesed, kel on soolehaigused või stress ja pidev pinge. Kuna sellistes olukordades ensüümid kehas pigem hävinevad ning keha ei suuda toitaineid korralikult lõhustada ega omastada. Seedeensüüme aitavad toota ka meie soolestikus elavad bakterid, seega on oluline jälgida nende olukorda ning vajadusel parandada. Bakterite head tasakaalu aitab hoida hapendatud toitude (hapukurk ja hapukapsas) ning mahedate hapendatud piimatoodete (näiteks keefir ja jogurt) söömine. Nende puudumisel (või kui maitse ei sobi) võib igapäevaselt tarvitada ka kvaliteetseid probiootikume.

? Ensüümid, mida leiad meie poest:

*NB! Ensüümide toidulisandit valides loe kindlasti, milliseid ensüüme antud toode sisaldab ja lähtu oma keha vajadusest. Näiteks, kui Sul on ainult piimasuhkru ehk laktoositalumatus, siis eelista toidulisandit, mis sisaldab rohkem laktaasi ensüümi. Kui aga otsest talumatust ei ole ja soovid lihtsalt üldist raskustunnet, puhitust või muud pinget peale toidukorda kergendada – vali toidulisand, mis sisaldab rohkem erinevaid ensüümivorme. Seejuures on oluline jälgida ka seda, et ensüümid oleksid kindlasti taimset päritolu ning võimalusel kapslis, mitte tabletina.

✔ Erinevaid ensüüme sisaldav ja universaalselt toetav seedimisele on Ecoshi seedeensüümid:

Sisaldades ensüümivorme nagu amülaas, proteaas, laktaas, lipaas.

✔ Samuti pakub Eestimaine Ecoshi bränd Q10 Koensüümi:

Toetades füüsilist vastupidavust, kaitseb Q10 koensüüm ka rakke, aitab kaasa energia tootmisele, toetab mälu ja suurendab keskendumisvõimet ning hoiab keha nooruslikuna.

✔ Spetsiifilisemat ja konkreetsemat toetus seedimisele leiab Enzymedica brändilt. Näiteks laktoositalumatuse korral:

Samuti pakuvad nad ensüüme koos multivitamiinide, elavate bakterite jm toetavate komplekstoodetena. Rohkem infot tootevaliku kohta leiad SIIT.

✔ Cytoplani bränd pakub bromelaiini, mis aitab kaasa valgu ja süsivesikuterohke toidu seedimisele.

Uuemate uuringute kohaselt aitab bromelaiin kaasa ka pehmete kudede nikastuste, nihestuste kiiremale paranemisele.

Allikad:

Vikipeedia – “ensüüm”

Sille Martma, BrenaFitness.eu. Avaldatud: ajakirjas „Mari“, detsember 2017

Artikkel “Allergia ja seedeensüümid?”

Artikkel “Kerli Djomina:”Ensüümide tähtsus – toidus ja toidulisandina”